ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Eesti on pindalalt väike ja inimesi elab siin vähe, aga seevastu on meil üle 4000 km rannajoont! Ãœhele tõsisele rannauurijale kõlab see nagu ilus unenägu. Just sel põhjusel võime Eesti teadusmaastikul leida sedavõrd palju teadlasi ja kraadiõppureid, kellele sõna „rand“ ja sellega seotud uurimisprobleemid panevad kõrvu kikitama. Rannikute uurijate üks tähtsündmusi on igal teisel aastal maakera erinevais paigus toimuv konverents International Coastal Symposium. Järjekorras neljateistkümnes toimus 2016. aasta märtsis maakera kuklapoolel, Austraalias, Sydneys (postituse päises oleval fotol on konverentsihotell Coogee Beach). Esmakordselt oli konvernetsi peakorraldajaks naisteadlane Dr Ana Vila-Concejo, kes pani ka aluse algatusele „Women in Coastal Geoscience and Engineering“ (https://wicgesite.wordpress.com/). Eestit oli seekord esindamas viis inimest (fotol viis eestlast Sidneys: paremalt Hannes Tõnisson (TLÃœ Ökoloogia keskus), Victor Alari (TTÃœ Meresüsteemide instituut), Kaire Torn (TÃœ Eesti Mereinstituut), Agnes Anderson (TLÃœ Ökoloogia keskus) ja Merle Muru (TÃœ geograafia osakond)). Kamba peale esitati viis suulist ettekannet, millest 4 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ökoloogia keskuse töötajate poolt. Oma ettekannetes rääkisime järgnevast. Saaremaal Harilaiu poolsaarel õnnestus vahetult mõõta ühe väga ekstreemse tormi (St Jude) hüdrodünaamilisi parameetreid ning analüüsida selle otsest mõju randadele ja merepõhjale. Teemaks oli ka Läänemere lainetuse tingimuste muutused järgneva saja aasta jooksul ja kuidas see võiks meie randu muuta. Hetkel väga populaarne uurimisteema on vanad rannamoodustised ja nendest informatsiooni välja lugemine. Ettekanne selgitas, kuidas on võimalik vanade rannamoodustiste sisse vaadates öelda, kas need on kujunenud vaiksel või tormisel perioodil, kuidas seesugused perioodid on minevikus vaheldunud. Ja veel esitleti metoodikat ja tulemusi sellest, kuidas kogu Eesti põhjarannik sai kaardistatud lähtuvalt selle tundlikkusest naftareostusele. [caption id="attachment_22865" align="alignright" width="200"] Hannes kõneleb, kuidas kogu Eesti põhjarannik sai kaardistatud lähtuvalt selle tundlikkusest naftareostusele[/caption] Jälgides üldisi trende rannikute uuringute alal, võisime näha mitut peamist suunda. Austraaliale omaselt räägiti väga palju läbimurdehoovuste ohtlikkusest (need, mis viivad ujujad avamerele, kust on pea võimatu tagasi saada) ja nendega toime tulekust ning Suure Vallrahuga seotud probleemidest. Aasia-riikidel olid endiselt väga olulisel kohal tsunamidega seotud uuringud. Täheldasime, et Austraalia läänerannikul asuval Frazeri saarel teostatud uuringu ülesehitus oli väga sarnane ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ökoloogia keskuse poolt läbiviidava projektiga (). Esmaste kontaktide põhjal võib arvata, et lähitulevikus on oodata koostööd Eesti ja Austraalia teadlaste vahel. Olulist tähelepanu pälvisid ka meie ettekanded suurtest tormidest, eelkõige Lõuna-Korea delegatsiooni poolt (järgmine ICS toimubki kahe aasta pärast Lõuna-Koreas). Kirjutasid Hannes Tõnisson (vanemteadur, TLÃœ Ökoloogia keskus), Agnes Anderson (doktorant, TLÃœ Ökoloogia keskus) ja Merle Muru (doktorant, TÃœ geograafia osakond)