ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Tänavu 15. oktoobril 2017 valivad sajad tuhanded eestimaalased kohalike omavalitsuste volikogusid. Eesti Päevalehe ja koostöös ilmuvas artiklisarjas analüüsivad eksperdid sellesügiseste valimiste olulisi teemasid ja aitavad teha tarka valikut. Seekordsed kohalikud valimised on erilised, sest suurem osa omavalitsusüksusi on uued ja varasemast suuremad. Kaalul üsna palju: valija määrab, milliseks kujuneb uue ühendvalla või -linna eliit ehk inimesed, kes kohalikku elu mõjutama hakkavad. Uutes omavalitsustes on poliitiline konkurents tihedam ja senised kodukandi poliitikud ei pruugi enam volikokku pääseda. Seega sõltub valimaminekust, kas sinu vahetu kodukandi huvid saavad uues volikogus esindatud. Teine sellesügiseste valimiste omapära on see, et varasemast enam kandideerib valimisliite, seda ka suurtes linnades. Kuigi kodanikel ei tasuks valimisliitude poolt hääletamist peljata – kohalike huvide kaitsmisel pole nad sugugi kehvemad kui erakonnad – on ometi kaks küsimust, mida endalt küsima peaks. Kas valimisliidus olevaid kandidaate seob ühine nägemus omavalitsuse tulevikust? Kas see seltskond püsib volikogus tegusana kuni järgmiste valimisteni? Kui vastused on eitavad, tasuks ilmselt hääletada mõne paremini organiseeritud erakonna poolt. Valimistel osalejatele on mitmeid soovitusi Erakonda valides tuleks aga silmas pidada palju vaidlusi tekitanud nn „kahe tooli seadust“ ehk seadust, mis lubab nüüdsest ka riigikogu ja europarlamendi liikmetel kohalikus volikogus olla. Üleriigiliselt tuntud poliitiku valimist kaaludes peaks küsima, milline on tema seos selle omavalitsusega ning kas ta on motiveeritud kohalikku ellu panustama. Kas see on tema kodukant või pikaajaline valimispiirkond? Kas ta on varem kohalikes küsimustes midagi ära teinud? Selleks et kasutada oma valimisõigust teadlikult ja mõistlikult, on kampaania ajal kasulik lähtuda järgmistest soovitustest.

• Kasuta mitmekesiseid infoallikaid. Sageli kipuvad meediakanalid mingeid jõude ja teemasid eelistama või tõrjuma. Hea oleks kombineerida nii massi- kui ka sotsiaalmeediast, kandideerivatelt jõududelt ja valdkonna ekspertidelt pärit infot.
• Esinemise asemel hinda sisu. Jutu-, laulu- ja näitlemisanne lahutab küll meelt, ent on vähe väärt kvaliteetse poliitika ja valitsemise jaoks. Samuti on ohu märk, kui kandidaat räägib põhiliselt inimsuhetest või poliitkonjunktuurist, mitte sisulistest asjadest. Süvene sisusse mitte ainult üldloosungite, vaid ka täpsemate lubaduste (valimisplatvormi või programmi) tasemel.
• Vaata, et tegu oleks ikka kohalike küsimustega ja mitte riigitasandi teemadega. Kooseluseadus või Venemaa hurjutamine võib tunduda ahvatlev, ent linna- ja vallavõimul on siin vähe otsustada. See-eest on asjakohane seada sihte linna või valla ja keskvõimu koostööks.
• Nimekirjade puhul arvesta nii visiooni kui ka selle teostamise läbimõeldust. Nii üldsõnalisus kui ka kampaania keskendamine praktilistele üksikasjadele annab märku, et seltskonnal pole läbimõeldud ettekujutust, mida tahetakse teha, või ei soovi nad seda avalikustada. Eelista nimekirju, mille esindajate arusaam linna või valla arengusuunast on sinu omaga lähedane ja toob valimisplatvormis esile sellest lähtuvaid tegevusi või vähemalt valikuid.
• Kandidaatide puhul arvesta varasemat tegevust, aga ka tulevikupotentsiaali. Mida kandidaat on teistes valdkondades teinud? Kas ta on varem kandideerinud ja mida võimul olles saavutanud? Millise pädevuse saab ta linna või valla arengusse panustada? Kas on reaalne, et ta osaleb kohaliku volikogu töös sisuliselt?