ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Politoloogia õppekava läheb 2017/18 õppeaastale vastu värskenenud kujul. Muutunud on mitme aine maht ja sisu, samuti on õppekavas mõned uued tulijad. Näiteks saab nüüd kuulata aineid „Kodanikuühiskond ja demokraatia“ ning „Poliitiline kommunikatsioon“, „Rahvussuhted ja etniline konflikt“ senise 4 asemel 6 EAP mahus. Punkti võrra kasvasid ka poliitilist kultuuri, erakondi, kodakondsust ning rände- ja lõimumispoliitikat puudutavad kursused. Uue ainena lisandub õppekavasse digipädevusi arendav „Andmeesituse tehnoloogiad“ ning õppekavale lisab põnevust ja paindlikkust „Politoloogia erikursus“. Suuremad ained võimaldavad süveneda Suuremad ained võimaldavad teha seda, mida magistrandid tegema peakski – süvenema ja spetsialiseeruma. Kui varem tuli politoloogia magistrandil igal auditoorse õppe semestril jagada oma tähelepanu keskmiselt seitsme õppeaine vahel, siis nüüdsest tuleb läbida kuus ainet semestris. See tähendab ühtlasi, et varasemaga võrreldes on keskmiselt üks õhtu nädalas loengutest vabam, mis on kindlasti oluline nendele õppuritele, kes jagavad oma aega õpingute ning töö või pereelu vahel. Ainete suurem maht tuli kõne alla pärast ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppekavareformi 2016. aastal. Varem oli suund pigem vastupidine, killustada õpetatav võimalikult väikesteks aineteks ning õpetada rohkem aineid üleülikooliliselt. See sobis hästi bakalaureuse astmes, kus eesmärk ongi eri teemasid tutvustada. Magistrandid jäid aga veidi täbaramasse seisu, sest nemad peaksid aine lõpuks saama süvendatud teadmised. Niisiis esines nii selliseid õppekavasid, kus tegelikult ei jõudnud ka magistrandid kaugemale vaid pealispindsest teemakäsitlusest, kui ka selliseid, kus iga aine taotles süvendatud teadmisi ning tudengitel tuli teinekord ainepunkti väärtusest oluliselt rohkem tööd teha. Lisaks punktidele uueneb ka sisu Suurem ainemaht loob ka uusi võimalusi ainete sisu põnevamaks ning kasulikumaks käsitlemiseks. Piltlikult öeldes peaks lisandunud ainepunkt või paar saama sillaks, mis ühendab meie õppejõudude ja teadlaste teadmistepagasi praktikute omaga. Kuidas oleks, kui intellektuaalselt huvitavad ning akadeemiliselt harivad seminariarutelud tipneksid matkis-seaduseelnõuga, mida omakorda tagasisidestaks näiteks valdkonna eest vastutav ametnik või poliitik? Samas ei muutu vähem tähtsaks ka senine sild teadus- ja õppetöö vahel ning nii on tudengitel võimalik praktiliselt kaasa lüüa ka erinevates teadusprojektides. Uus aine „Andmeesituse tehnoloogiad“ täiendab politoloogia õppekavas olevate meetodiainete ridu. Lisaks heale analüüsioskusele on tänases maailmas üha olulisem ka viis, kuidas oma analüüsitulemusi esitleda – olgu siis tegemist statistika, intervjuude või mõne teoreetilise mudeliga. Lisaks jäävad õppekavasse alles ka uurimiskujunduse ja poliitikateaduste metodoloogia ained, mis tutvustavad teadustöö lähtekohti, ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite ained, mis annavad tudengile kätte ka praktilise instrumentaariumi, millega uuringuid ja analüüse teostada. „Politoloogia erikursuse“ lisasime kavasse aga väga praktilisel põhjusel – see võimaldab meil tudengiteni tuua kõige aktuaalsemaid ja huvitavamaid palasid nii oma uurimistööst kui ka poliitikateaduse vallas toimuvast. Erikursuse teemad varieeruvad aastate lõikes: ühel aastal võib erikursuse fookuses olla näiteks populism, teisel hoopis varjupaigapoliitika või poliitiline kriisijuhtimine. Tutvu uue õppekavaversiooniga .