Töö või kool? Vali mõlemad!
Elukestva õppe edendamine on alati olnud üks ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli prioriteete ja on ka edaspidi. Väga suur osa inimestest soovivad end lisaks igapäevatööle ka mõnel teisel erialal täiendada, kuid tihti tekib hirm võimaluse ees ühildada juba olemasolev tööelu uue eriala, koolituste või õpingutega. elukestev õppija Urmas Lehtsalu jagab oma mõtteid töö kõrvalt koolis käimise võludest ja valudest.
[caption id="attachment_40089" align="alignleft" width="200"]
Kui kellelgi on plaan koolitee üle pika aja taas ette võtta, soovitab Urmas härjal sarvist haarata.[/caption]
„Kui on ikka tahtmine olemas, siis muu tuleb jooksvalt. Küll aga peab tunnistama, et keerulisem on asju korraldada neil, kes elavad väljaspool ÌìÃÀÓ°ÊÓ, sest siis sobiks õppimiseks ikka nädalavahetus. Kui oled kohal, siis tuleb kasutada päeva maksimaalselt – pole ju mõttekas tulla paariks tunniks.“ Samas tunnistab Urmas, et nii mõnegi aine puhul, mis vajab aktiivset tegutsemist ja rühmas õppimist, on 12 tundi järjest võimatu aktiivselt osaleda.
Õppija ei pinguta kunagi üksinda
Küll aga sunnib koolis käimine Urmase sõnul rohkem aega planeerima ning kindlat ja jõukohast tempot valima. Samuti tuleb teha valikuid, mis on just hetkel oluline ja kasutada aega palju ratsionaalsemalt kui tavaliselt. „Peale teadmiste mängib olulist rolli ka sotsiaalne suhtlus uute ning enamasti väga toredate ja vahvate inimestega. Avastad, et nad on samasugused nagu sina ning neil on väga huvitavaid ideid ja lahendusi, mida saad ka oma igapäevaellu tuua,“ selgitab ta.
Kui kellelgi on plaan koolitee üle pika aja taas ette võtta, soovitab Urmas härjal sarvist haarata. „Kui on soovi ja tahtmist, siis kindlasti tee see otsus ära. Siin on võimalus vaid võita. Ka siis, kui miski ei lähe päris nii kui arvasid, siis annad endale ju sellega võimaluse analüüsiks, mida teha teisiti või millisele kursusele soovid edaspidi minna,“ sõnab ta positiivselt. „Kohtumine teiste inimestega, nendega suhtlemine, uute seisukohtade ning arusaamadega kokku puutumine - see on kogemus, mida ilma koolituseta pole võimalik kogeda.“
Peale uute teadmiste ja kogemuste annab ülikoolis käimine võimaluse planeerida uut karjääri või olemasoleva kompetentsuse täiustamist. „Tekib uus suhtlusvõrk ning sa leiad ja avastad inimesi, kellega ei oleks muidu kokku puutunud kui ei oleks otsustanud õppimise ja enesetäienduse kasuks. Just suhtlemine õpihimulise kogukonnaga ja uute õpikogemuste saamine on kindlasti lisaboonus, mida koolitustel käies koged,“ sõnab Urmas ja tõdeb, et lisaks erialastele teadmistele lisandub ka suhtlus, uued kogemused, tihti aga ka kinnitus, et oled mõnest asjast teadlik ja toimid ning saad asjadest aru samamoodi kui teised või leiad seltskonnast mõttekaaslase oma seisukohtadele – "ma pole enam üksi".
Motivatsiooni hoidmine – raske, kuid mitte võimatu
Motivatsiooni tekkimine ja selle hoidmine sõltub Urmase sõnul väga paljudest teguritest. Mis üht või teist õppijat mõjutab, on alati keeruline lühidalt seletada. „Minu puhul on selleks olnud huvi ja ka õpingute käigus kogetu. Kui ma avastan, et midagi tahaks veel lisaks teada või kogeda, siis mind see inspireeribki uut kursust võtma,“ arutleb Urmas ja lisab, et oluline on ka tunne, et sellest on mulle minu igapäevases tegevuses kasu ja ma saan seda ka praktiliselt rakendada.
Nii mõnigi kord tekib õppijal tunne, et enam ei saa ülesannetega hakkama. Urmas arvab, et sellist olukorda tuleks esmajoones iga hinna eest vältida. „Kui on oht, et nii võib minna, siis otsida abi ja toetust kaaslastelt. Küsida võimalustest juhendajalt või õppejõult. Planeerida varakult oma tegevusi ning jagada grupitööd ja ülesanded jõukohaselt ja mõistlikult. Kui midagi aga ebaõnnestub, siis vaadata üle oma ajagraafik ja sättida see ümber nii, et jõuaks ikka tulemuseni, mis rahuldab,“ kirjeldab ta võimalusi uuesti õigele lainele saada.
Elus tuleb teha valikuid: vali areng!
Mis puudutab õpingute ühildamist igapäevaeluga, ei tohiks Urmase sõnul miski kannatada, kui inimene valib jõukohase kulgemise. „Kui kuskilt hakkab pitsitama, siis tuleb seada oma plaanid ümber või võtta aega, et püsida mõistlikus graafikus. Oluline on ju ikka igapäevaselt teha valikuid, mis olulised,“ osutab ta.
„Kui nüüd mõelda enda peale, siis aega olen leidnud huvitegevuse, vaba aja ja paraku ka sõpradega suhtlemise arvelt. Töökohustused tuleb ju täita ja seda vahel ka töövälisest ajast lisa võttes. Eks ikka pere arvelt on ka aega näpistatud – hiljem proovides seda kompenseerida, aga ega see lihtne ei pruugi olla,“ tõdeb Urmas.
„Samas aga ütleksin, et õppimine on pigem andnud mulle sageli energiat juurde ja ma olen avastanud, et justkui suudan isegi rohkem, sest pean osa asju lahendama ja ellu viima hoopis kiiremini ja tõhusamalt, kui olen seda teinud varem,“ on ta täiesti kindel oma valikus.
Urmas Lehtsalu, õppinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis nii riigiteaduste magistriõppes kui ka andragoogika avatud õppes ja elab Kuressaares
Toimetas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna teaduskommunikatsiooni spetsialist Kerli Onno
Kui kellelgi on plaan koolitee üle pika aja taas ette võtta, soovitab Urmas härjal sarvist haarata.[/caption]
„Kui on ikka tahtmine olemas, siis muu tuleb jooksvalt. Küll aga peab tunnistama, et keerulisem on asju korraldada neil, kes elavad väljaspool ÌìÃÀÓ°ÊÓ, sest siis sobiks õppimiseks ikka nädalavahetus. Kui oled kohal, siis tuleb kasutada päeva maksimaalselt – pole ju mõttekas tulla paariks tunniks.“ Samas tunnistab Urmas, et nii mõnegi aine puhul, mis vajab aktiivset tegutsemist ja rühmas õppimist, on 12 tundi järjest võimatu aktiivselt osaleda.
Õppija ei pinguta kunagi üksinda
Küll aga sunnib koolis käimine Urmase sõnul rohkem aega planeerima ning kindlat ja jõukohast tempot valima. Samuti tuleb teha valikuid, mis on just hetkel oluline ja kasutada aega palju ratsionaalsemalt kui tavaliselt. „Peale teadmiste mängib olulist rolli ka sotsiaalne suhtlus uute ning enamasti väga toredate ja vahvate inimestega. Avastad, et nad on samasugused nagu sina ning neil on väga huvitavaid ideid ja lahendusi, mida saad ka oma igapäevaellu tuua,“ selgitab ta.
Kui kellelgi on plaan koolitee üle pika aja taas ette võtta, soovitab Urmas härjal sarvist haarata. „Kui on soovi ja tahtmist, siis kindlasti tee see otsus ära. Siin on võimalus vaid võita. Ka siis, kui miski ei lähe päris nii kui arvasid, siis annad endale ju sellega võimaluse analüüsiks, mida teha teisiti või millisele kursusele soovid edaspidi minna,“ sõnab ta positiivselt. „Kohtumine teiste inimestega, nendega suhtlemine, uute seisukohtade ning arusaamadega kokku puutumine - see on kogemus, mida ilma koolituseta pole võimalik kogeda.“
Peale uute teadmiste ja kogemuste annab ülikoolis käimine võimaluse planeerida uut karjääri või olemasoleva kompetentsuse täiustamist. „Tekib uus suhtlusvõrk ning sa leiad ja avastad inimesi, kellega ei oleks muidu kokku puutunud kui ei oleks otsustanud õppimise ja enesetäienduse kasuks. Just suhtlemine õpihimulise kogukonnaga ja uute õpikogemuste saamine on kindlasti lisaboonus, mida koolitustel käies koged,“ sõnab Urmas ja tõdeb, et lisaks erialastele teadmistele lisandub ka suhtlus, uued kogemused, tihti aga ka kinnitus, et oled mõnest asjast teadlik ja toimid ning saad asjadest aru samamoodi kui teised või leiad seltskonnast mõttekaaslase oma seisukohtadele – "ma pole enam üksi".
Motivatsiooni hoidmine – raske, kuid mitte võimatu
Motivatsiooni tekkimine ja selle hoidmine sõltub Urmase sõnul väga paljudest teguritest. Mis üht või teist õppijat mõjutab, on alati keeruline lühidalt seletada. „Minu puhul on selleks olnud huvi ja ka õpingute käigus kogetu. Kui ma avastan, et midagi tahaks veel lisaks teada või kogeda, siis mind see inspireeribki uut kursust võtma,“ arutleb Urmas ja lisab, et oluline on ka tunne, et sellest on mulle minu igapäevases tegevuses kasu ja ma saan seda ka praktiliselt rakendada.
Nii mõnigi kord tekib õppijal tunne, et enam ei saa ülesannetega hakkama. Urmas arvab, et sellist olukorda tuleks esmajoones iga hinna eest vältida. „Kui on oht, et nii võib minna, siis otsida abi ja toetust kaaslastelt. Küsida võimalustest juhendajalt või õppejõult. Planeerida varakult oma tegevusi ning jagada grupitööd ja ülesanded jõukohaselt ja mõistlikult. Kui midagi aga ebaõnnestub, siis vaadata üle oma ajagraafik ja sättida see ümber nii, et jõuaks ikka tulemuseni, mis rahuldab,“ kirjeldab ta võimalusi uuesti õigele lainele saada.
Elus tuleb teha valikuid: vali areng!
Mis puudutab õpingute ühildamist igapäevaeluga, ei tohiks Urmase sõnul miski kannatada, kui inimene valib jõukohase kulgemise. „Kui kuskilt hakkab pitsitama, siis tuleb seada oma plaanid ümber või võtta aega, et püsida mõistlikus graafikus. Oluline on ju ikka igapäevaselt teha valikuid, mis olulised,“ osutab ta.
„Kui nüüd mõelda enda peale, siis aega olen leidnud huvitegevuse, vaba aja ja paraku ka sõpradega suhtlemise arvelt. Töökohustused tuleb ju täita ja seda vahel ka töövälisest ajast lisa võttes. Eks ikka pere arvelt on ka aega näpistatud – hiljem proovides seda kompenseerida, aga ega see lihtne ei pruugi olla,“ tõdeb Urmas.
„Samas aga ütleksin, et õppimine on pigem andnud mulle sageli energiat juurde ja ma olen avastanud, et justkui suudan isegi rohkem, sest pean osa asju lahendama ja ellu viima hoopis kiiremini ja tõhusamalt, kui olen seda teinud varem,“ on ta täiesti kindel oma valikus.
Urmas Lehtsalu, õppinud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis nii riigiteaduste magistriõppes kui ka andragoogika avatud õppes ja elab Kuressaares
Toimetas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna teaduskommunikatsiooni spetsialist Kerli Onno
Avalduse avatud õppesse saad esitada 3. septembrini. Vaata lisaks ja esita avaldus: