����Ӱ��

Kuidas me suundume tõelise keelerikkuse poole? Kas eesti rahvusmõtet tuleks edaspidi mõelda inglise või hiina keeles? Täpseimaks keeleks võib pidada matemaatikat, kuid suurt osa teadusarutelust kannab siiski loomulik inimkeel. Kui muu looduse suhtes hinnatakse elurikkust kasulikumaks liigivaesusest, siis paljud mitmekesisust pooldavaist eestigi teadlastest näivad eelistavat teaduskeelena ühtainust võõrkeelt. Ununeb, et elevant ei saa kõikjal ja kõiges asendada suitsupääsukest või hunti. Arusaam rahvusvahelisusest kui tingimatust ingliskeelsusest võib osalt põhineda lootusel, et ühesainsas keeles suhelda on lihtsam. Nii arvates tähtsustatakse üle üht keele olemuslikku külge, jättes kõrvaliseks keele vajalikkuse mõttetööriistana. Mida rohkem leidub väljaarendatud täpseid tööriistu, seda suurem on tõenäosus saavutada väärt tulemusi. Õõnsad aastapäevakõned Rahvusriikide haridus on edenenud emakeelse teaduse toel – tähistame siiani Eesti Vabariigi omakeelse Tartu ülikooli aastapäevi, andes välja ka rahvusmõtte auhinda. Need aastapäevakõned kõlavad üha õõnsamalt, kui tähistajad ise ei väärtusta eestikeelset teadust. Doktorantuur ongi juba sunnitud ingliskeelseks, järjest lisatakse ingliskeelseid magistriõppekavu, osalt eestikeelsete arvel. Kas eesti rahvusmõtet tuleks edaspidi mõelda inglise või hiina keeles? Hämmastavalt tihti on kuulda väiteid, et eesti keeles ei saavatki kõike väljendada, küll aga inglise keeles. Valdkonnakaotus algab just seesugusest kadaklikust mõtteviisist. Paraku näib jäävat tähelepanuta tõik, et võõrkeeles kirjutades ei suudeta tihti väljendada mõttekäike niisama selgelt nagu emakeeles. Igas arenenud keeles on Uno Mereste väitel mõningate mõistenüansside eriti täpseks väljendamiseks erivõimalusi, mida teistes keeltes ei leidu. Ka on igas arenenud keeles vähemalt rahuldavaid võimalusi mis tahes teises keeles eristatavate mõistevarjundite edasiandmiseks. Inglise keel pole ainus võimalus – kõigist ingliskeelseist teadustöödest pärineb neli viiendikku siiski inglise emakeelega autoreilt. Raske leida sobivat keelendit Mõne aasta taguses Eesti doktorantide uuringus selgus, et eesti teadusteksti luues on sageli raske õiget sõna leida viiendikul humanitaar- ja ühiskonnateadlastest, loodus- ja tehnikateadustes 35 protsendil. Inglise keeles kirjutades on tihti olnud sõna- valiku raskusi vastavalt 34 ja 40 protsendil. Enam kui poolel ühiskonnateaduste ja 71 protsendil loodusteaduste doktorantidest on olnud sageli keeruline leida head eestikeelset oskussõna erialamõistele. Ligikaudu kolmandik mõlema valdkonna doktorantidest kurtis, et eesti keeles kirjutades tekitab raskusi lauseehitus. Mingeid keelelisi raskusi ei tunneta kolmandik ühiskonnateaduste ja kõigest 17 protsenti loodusteaduste doktorante. Kui aga kõrgharidus jääb vaegkeelseks, läheb raskeks ka kesk- ja põhikoolis selges eesti keeles õpetada. On tervitatav, et meie ülikoolis on neid, kellele eestikeelse teaduse ja kõrghariduse tase korda läheb. TLÜ arengukavas on nenditud: „Edendades eestikeelset ja Eesti arengule suunatud teadustööd ....” Teaduskeel pole vaid oskussõnad Selleks et osundatu ei jääks pelgalt nendinguks, on vaja selle nimel pidevalt tegutseda. Rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse arenguks emakeelset teadust. Ülikooli arengukavas on ühiskonnateadlased rõhutanud soovi panustada sotsiaal-, õigus- ja riigiteaduste eestikeelse terminivara uuendamisse. Usutavasti soovivad seda teistegi valdkondade õpetlased. Terminikorrastuses saavutatakse parimaid tulemusi oma ala asjatundjate ja keeleteadlaste koostöös. Eriti tihe koostöö on teaduskeelekeskusel viimaseil aastail välja kujunenud muusikapedagoogide ja sotsioloogidega. Koostöö on otstarbekas laiemaltki, sest teaduskeel ei ole üksnes kogum oskussõnu. Täpne teadusmõte saab avalduda ikkagi selge lausestusega loetavas tekstis ja hõlpsasti jälgitavas kõnes. Üks Eesti ülikoolide ülesandeid ongi edendada ladusat eesti teaduskeelt. Seda eesmärki aitaks saavutada senisest süsteemsem õpe, näiteks põimides iga eriala uurimistöö seminaridesse sujuva oskusteksti loomise käsitelu ning pöörates lõputööde juhendeis piisavalt tähelepanu keeleseikadele. Sugugi mitte vähe oluline pole seegi, milline on juhendi enda keelekasutus. Siin astuvad esirinnas ülikooli loodusteadlased, kes pöördusid teaduskeelekeskuse poole palvega toimetada lõputööde juhendit. Sedalaadi koostöö oleks mõistlik teistegi valdkondade üliõpilastööde juhendeid värskendades. Ühtsed keeleselguse kriteeriumid Ülikoolidevaheline töörühm tegi 2013. aastal rektorite nõukogule ettepaneku välja töötada ühine keelepoliitika. Muuhulgas tõdeti: „Kõrghariduse ja teaduse kvaliteedi näitaja on ka selge ja ladus oskus- ja teaduskeel. See on Eesti riigi ja teadmistepõhise ühiskonna arengu vajalikke eeldusi, nii nagu ka kõrgtasemel võõrkeeleoskus on vältimatu rahvusvahelistumise tingimustes. Seetõttu peaks riiklikult looma ja tagama tingimused kõrgkoolides eesti teaduskeele õppeks ja arenguks ning inglise jt võõr- keelte õppeks ja toeks.“ Autor: Peep Nemvalts, filos-dr, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja, vanemteadur