ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kas te teate, kui palju kodumaiseid soontaimeliike* kasvab ÌìÃÀÓ°ÊÓ linna piirides või kui palju on teada soontaimi kogu Eesti alalt? Kas oskate pakkuda, palju on ÌìÃÀÓ°ÊÓst leitud spontaanselt kasvavaid võõrliike või kui suur osa Eestis registreeritud pärismaisetest ja võõrliikidest on leitud ka ÌìÃÀÓ°ÊÓst? Nendele küsimustele vastuse saamiseks koostasime ÌìÃÀÓ°ÊÓ soontaimede andmebaasi. See põhineb nii teiste autorite poolt avaldatud andmetel, kui ka oma välitöödel ÌìÃÀÓ°ÊÓ roheala-rikastes paikades, liiklusteede ääres, hoonestatud aladel ning tühermaadel. Töös tulid kasuks enda mitmekümneaastased aiapidaja-kogemused, et millised dekoratiivtaimed püsivad peenral ja millised hõivavad samm-sammult teisi kasvukohti aias (ja juba järgmise sammuna - aia taga). Loodud ÌìÃÀÓ°ÊÓ soontaimede andmebaasi põhilised allikad olid ÌìÃÀÓ°ÊÓ floora nimestik (Kukk, 1991) ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ kruntide taimestik (Ploompuu ja Laansoo, 2001). Lisandus liike O. Abneri, M. Robali ja meie töödest. T. Kuke (1999) andmetel kasvab Eestis koos pisiliikidega 1441 pärismaist soontaimede liiki (täpsemalt – pärismaised + arheofüüdid). M. Ööpiku jt (2008) andmebaasis on 787 liiki neofüüte. Arheofüütideks e ürgtulnukateks loetakse Eestis liike, kes on jõudnud siia inimese abil enne 18. sajandi keskpaika (nt harilik kalmus, koirohi, rukkilill, harilik äiatar). Neofüüdid e uustulnukad on võõrliigid, kes jõudsid inimese abil Eestisse peale 18. sajandi keskpaika. Sellise ajalise piiri on määranud asjaolu, et esimese Eesti ja Liivimaa ala soontaimede nimestiku avaldas A. W. Hupel aastal 1777. Neofüüdid on nt väikeseõieline lemmalts, harilik kirikakar, sosnovski karuputk, hobuoblikas, harilik tõlkjas. Enamuses Lääne-Euroopast on soontaimede arheofüütideks ja neofüütideks jagamise piiriks aasta 1492, nn koloniaalajastu algus, mil hakati Ameerikast ning mujalt tooma Euroopasse rohkelt võõramaiseid liike. Oma floora oli neis Euroopa riikides kirjeldatud enne Ameerika taasavastamist. Võõrliigid, arheofüüdid ja neofüüdid, on liigid, kelle on inimene toonud kasvualale kas tahtlikult või tahtmatult ja kes sellele alale looduslikul teel ei jõuaks. Saadud andmebaasist selgub, et ÌìÃÀÓ°ÊÓs on registreeritud 1435 soontaimeliiki, neist 980 on pärismaised ja 455 – võõrliigid (neofüüdid). Seega on ÌìÃÀÓ°ÊÓst teada 68% Eesti kodumaisetest liikidest ning 58% spontaanselt e looduslikuna kasvavatest võõrliikidest (st need ei ole istutatud ega külvatud). Samas on ÌìÃÀÓ°ÊÓ linna territoorium vaid 0,35% Eesti pindalast. Spontaanselt kasvavatest võõrliikidest on 64% inimese poolt tahtlikult sisse toodud (söögi-, sööda- ja ilutaimed), ülejäänud 36% on ÌìÃÀÓ°ÊÓsse sattunud tõenäoliselt juhuslikult (nn umbrohud). Registreeritud võõrliikidest 280 ehk 62% on kodunenud mitte-invasiivsed soontaimed, 152 (33%) juhuslikult kasvanud taimeliigid (neid on leitud väga harva) ja 23 (5%) – invasiivsed liigid. Permutatsioonitesti abil võrdlesime pärismaiste ja võõrliikide suhet meie poolt inventeeritud kümnel 1 km² suurusel rohealade-rikkal alal ja kogu linnas. ÌìÃÀÓ°ÊÓ rohealade-rikastes piirkondades esinevad kompaktsed metsalaigud koos poollooduslike niidukooslustega kohati enam kui kümnel hektaril. Analüüs näitas, et pärismaiste soontaimeliikide osakaal kogu floorast on ÌìÃÀÓ°ÊÓ roheala-rikastes piirkondades oluliselt kõrgem kui linnas tervikuna. Meie uurimus kinnitab seisukohta, et ulatuslikud rohealad pakuvad pärismaisetele liikidele sobivaid kasvukohti, on elurikkuse keskmeteks ning moodustavad puhvri, mis on takistuseks võõrliikide levikule. Võõrliigid võivad kujutada ohtu kohalikele kooslustele ning inimese tervisele (nt allergia või haavandite põhjustajana). Kokkuvõtteks võib öelda, et praegust olukorda, mida iseloomustab ulatuslike rohealade rohkus ÌìÃÀÓ°ÊÓs, on vaja väärtustada ning püüda igati säilitada. Täpsemalt saab meie uurimusest lugeda artiklis: Elvisto, T., Pensa, M. & Paluoja, E. 2016. Indigenous and alien vascular plant species in a northern European urban setting (Tallinn, Estonia). - Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 65, 4, 431–441 (doi: 10.3176/proc.2016.4.09) Tekst ja fotod: Tiina Elvisto, TLÃœ loodus- ja terviseteaduste instituudi loodusõpetuse didaktika-taimeökoloogia dotsent *Soontaimede hulka kuuluvad sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimede ja õistaimed kokku.