Relatsioonilisest lähenemisest sotsiaalteadustes
Sotsiaalteoorias ja sotsiaalteadustes laiemalt annab viimastel kümnenditel aina enam kõneainet teooria ja metodoloogia, mida nimetatakse „relatsiooniliseks lähenemiseks“ või „relatsionalismiks,“ mis püüab pakkuda põhimõttelist alternatiivi sotsiaalteaduste peavoolule.
Viimast nimetatakse tihti üldistavalt „substantsialismiks“. Väga erinevaid ning teinekord ka omavahel rivaalitsevaid koolkondi ühendava relatsioonilise uurimistraditsiooni üks alusveendumusi on, et esmane uurimisobjekt sotsiaalteadustes pole mitte indiviid, omadus ega ka struktuur (ehk üldisemalt: substants), vaid suhe ehk relatsioon. Üheks mõjukaimaks autoriks, keda relatsionalismiga seostatakse on Pierre Bourdieu. Bourdieu tüüpi relatsionalism eeldab oma uurimisobjektina asümmeetrilist sotsiaalset välja, mille toimijateks on domineeriv ja domineeritav subjektipositsioon.
Selliselt konstrueeritud uurimisobjekti operatsionaliseerimine empiiriliste uuringute tarvis on paras väljakutse, sest põhineb mitte positivistlikul sõltumatute/sõltuvate muutujate, hägusate hulkade vmt. loogikal, vaid teineteist konstitueerivate subjektipositsioonide positsioneerimise loogikal. Viimane ei välista kvantitatiivset analüüsi, kuigi selle aluseks olev kausaalsuse eeldus on positivismiga võrreldes erinev - mitte isoleeritud muutujate vaheline mehhaaniline kausaalsus, vaid asümmeetrilise välja struktuurist tulenev tähenduslik kausaalsus. Ettekande empiiriline osa pärineb Norra Uuringufondi rahastatud projektist ’DIMA’ ja EV kultuuriministeeriumi rahastatud projektist ’Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017’. Nende projektide raames väljaarendatud ankeediküsimuste eesmärgiks on saada infot mitte niivõrd selle kohta, mida vastajad ühes või teises asjas mõtlevad, kuivõrd miks nad just nii mõtlevad.
Teksti autor on Raivo Vetik, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor, juhtivteadur
*
Ühiskonnateaduste instituudi teadusseminaride sarjas tutvustatakse instituudi töötajate võtmetähtsusega uurimissuundi ja -tegevusi nii ÜTI enda töötajatele ja tudengitele kui ka kolleegidele teistest instituutidest eesmärgiga edendada nii valdkonnasisest kui ka valdkondadeülest interdistsiplinaarset teaduskoostööd.
Võrdleva poliitika professor ja juhtivteadur Raivo Vetik tegi esimeses ÜTI teadusseminaris ettekande teemal 'Relatsioonilise sotsiaalteooria operatsionaliseerimine gruppidevaheliste suhete empiiriliseks uurimiseks,' kus ta tutvustas oma viimaste aastate uurimisprojektide tulemusi ning uusi uurimissuundi.
2017/2018 aasta hooaja seminaride fookusteema on "rändekriis," ning planeeritavates ettekannetes arutletakse nii migratsiooniga seonduvate poliitiliste, ühiskondlike ja valitsemisega seonduvate probleemide üle kui ka nende uurimisega esile kerkivate teoreetiliste ja metodoloogiliste väljakutsete üle.