Rektor Professor Tiit Landi kõne EV100 aktusel
Austatud kohalviibijad!
Need hetked on tõesti erilised. Veel mõni samm – ja me oleme uues sajandis. Eesti Vabariigi teises sajandis.
Muidugi võib siinkohal esitada kümneid, isegi sadu küsimusi alates sellest, millisel moel meie vabariik need sada aastat läbi on elanud kuni selleni, kas see on ikka seesama vaba riik, millest unistasime, mille nimel paljud meie hulgast on end ohverdanud.
Küsimusi võib ikka esitada, isegi peab esitama. Tähtis on aga nende esitamise laad, viis, küsimuste sisu. Tähtis on, et küsimustele soovitakse ka vastust, et vastuseid annaks mitte rahva meeleoluga mängija, vaid teadlane, tõsiselt võetav uurija, oma ala asjatundja.
Küsimuste ja vastuste mõttes oleme praegu kõige õigemas kohas – ülikoolis. Meie oma ülikoolis, mis saab küll ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolina alles 13 aastat vanaks, kuid mille juured ulatuvad hoopis sügavamale ja harud hoopis laiemale. Juba järgmisel aastal võime oma suure sündmusena tähistada õpetajahariduse andmise alguse sajandat aastapäeva.
Mõiste „õpetaja“ on ka Eesti Vabariigi saja aasta loos olnud erilise tähendusega. Õpetaja on olnud valgustaja, eestvedaja, kaasatõmbaja. Ta on olnud julge, selge sõna ja sirge seljaga. Just õpetaja on olnud targa eluviisi eestvedaja.
Mul on väga kahju, et õpetaja, tõelise õpetaja roll on vahepeal kannatada saanud, liialt argiseks muutunud. Ma loodan aga, et me suudame õpetaja rolli taas ausse tõsta, selle suure esitähe vääriliseks muuta.
Selleks loob suure eelduse, aga paneb ka kohustuse muutunud ja üha kiiremini muutuv aeg. Tõed, mida me aastaid tunnistasime, pole äkki nagu enam tõed, seisukohad, millest kinni pidasime, ei sobi äkki enam. Mida teha?
Ülikooli rektorina ütlen, et meil tuleb veelgi rohkem olla oma riigi ja rahva päralt, kuulata nende küsimusi ning anda kiireid ning sisukaid vastuseid. Teadus ja riik ei saa olla üksteisest nii kaugel nagu nad praegu on. Teadus ei saa olla asi iseeneses, kinniste uste taga tehtav ja sinna jääv tegevus, vaid maailma tõlgendamise, siin hakkama saamise vahend.
Nüüd, kui meie kiirustav jalg puudutab juba Eesti Vabariigi uue sajandi rajajoont, kutsun meid kõiki olema veelgi enam ülikool, senisest enam targa eluviisi eestvedaja, veelgi enam rahvuslik ja samal ajal rahvusvaheline.
Kasutagem võimalusi, mis meile on antud! Tegutsegem kiiresti, aga mitte kiirustades! Otsigem koostöövõimalusi, aga mitte konkurentsi! Leidkem midagi tõeliselt uut, mille abil end märgatavamaks muuta!
Enne aga peatume korraks ja laseme rõõmul enesesse valguda. Rõõmul, et me oleme siin, et oleme olemas, et meil on meie minevik, olevik ja ka tulevik. Oleme rõõmsad, et võime olla esimeste seas, kes selles tulevikus sammuvad, käes targa eluviisi tõrvikud.
Tervitan teid kõiki meie riigi suure tähtpäeva puhul. Jätkugu teil rõõmsat meelt ja teotahet, täitugu teie soovid, saagu tõeks unistused. Saatku meid rõõm, et igaüks meist on andnud oma panuse sellesse, et maailm oleks parem paik, et Eesti oleks tugevam riik.
Kõige selle suure kõrval soovin, et igaühel teist oleks võimalus kogeda oma isiklikku õnne, tunda rõõmu sellest, et me saame olla, tegutseda, rääkida oma keeles, tunda kevade lähenemist, nautida hetki koos lähedastega.
Head pidupäeva teile!