PÖFF Shortsi Arvamustikas: "A State of Emergency"

Tarek Roehlinger on noor lootustandev saksa filmi režissöör. Hamburgi Meediakooli lõpetanuna on “Eriolukord” tema teine lühifilm. Hoolikalt valitud väike filmitiim on suurepäraselt hakkama saanud teosega, mis hiljem meenutades jätab mulje nagu oleks täispikka mängufilmi vaadanud.

“Eriolukord” räägib paaris sõdurist, kes lähevad hommikul oma tavapärasele tööpostile. Valvama relvastatult linnatänavaid. Päev möödub nagu iga teine, kui ühtäkki ilmub ei-tea-kust tänavanurgale omanikuta reisikohver. Sõdurite kohus on kutsuda pommirühm ning samal ajal kontrollida, et tsiviilisikud kohvri lähedusse ei satuks.

Filmi tegevus toimub Prantsusmaal ning on väga aktuaalne. Me ju kõik oleme kuulnud terrorirünnakutest Euroopa suuremates linnades, sealhulgas ka Pariisis ja Nice’is. Prantsusmaa julgeolekut on loomulikult nende juhtumite pärast tugevdatud. Sõdurid käivad rahvarohketes ja riigile olulistes paikades pidevalt suurte relvadega ringi. Kuid mille peale inimesed tavaliselt ei mõtle, ongi see, et nad on ka tavalised inimesed, kelle jaoks valvamine on igapäevane töö, millel on omad head ja vead.

“Eriolukorras” ei ole sõduritest jäetud muljet nagu nad oleks turismiobjektid. Tänavail ringi tammudes hakkab neil igav ja väikeste naljadega püüavad nad üksteise meelt lahutada. Siiski suudavad nad hoida distsipliini. Film algab rahulikult ja nauditavalt, mis tekitab sümpaatiat kahe sõduri vastu. Nad on armsad tegelased. Kuid ühtäkki muutub kogu õhkkond närviliseks. Montaaž läheb aina kiiremaks, helikujundus aina intensiivsemaks, operaatoritöö üha närvilisemaks. Ka näitlejad on teinud suurepärase töö. Põhiküsimus on ilma väljaütlematagi selge - kas kohvris on pomm või mitte. Sõdurid peavad leidma endas kindluse, kuidas edasi käituda. Nende silmist on näha hirmu, aga ka vaprust. Nad teavad, et on võimalus, kui keegi kohvri avab, siis lendavad mõlemad õhku. Olukorda muudavad veel raskemaks uued tegelased, kel kõigil on vaja järsku piiratud alasse sisse saada. Kuidas inimesi eemal hoida ja mis saab kohvrist?

Pinge, mille Roehlinger on suutnud luua, paneb tõepoolest toolist kõvasti kinni haarama. Filmis ei ole ühtegi üleliigset elementi. On palju detaile, mis loovad selle imelise terviku ja omapärase loo. Neilt noortelt saksa filmitegijatelt tasub kindlast mõnda head täispikka põnevikku ootama jääda.

Anna-Maria Jams