Peeter Vihma: kas sotsioloogia teeb õnnelikuks?
Sotsioloog ja filmirežissöör Peeter Vihma küsis teistelt sotsioloogia magistrantuuri lõpetanutelt, kuidas nad oma hariduse ja tööga rahul on.
Õigusega öeldakse, et inimene planeerib, õsuse Looja naerab. Maailm on läinud keerulisemaks ja ennast haritakse üha kauem. Räägitakse juba elukestvast õppest. Aga see, et leiad töö samal erialal, mida oled õppinud, on üha vähemate privileeg. Või õnnetus, mine tea.
Pool mu enda tööst on seotud klassikalise sotsioloogiaga. Õpetan seda distsipliini sealsamas Ӱ Ülikoolis, kus 2008. aastal magistrantuuri lõpetasin, aga õpin Helsingi ülikooli doktorantuuris. Teise poole ajast teen dokfilme. Need kaks eriala sobivad väga hästi kokku. Vahel isegi tundub, et sisu on täiesti sama, ainult väljendusvahend – keel – on erinev. Ilma analüüsi ja üldistuseta dokfilm, olgu kui tahes poeetiline, ei kanna. Muidugi, sotsioloogias on üksik inimene ja tema emotsioonid sageli nähtamatud, aga see on just see, mida dokumentalist otsib.
Küsisin teistelt sotsioloogia magistrantuuri lõpetanutelt, kuidas nemad oma hariduse ja tööga rahul on. Mõned on minust vanemad, mõned kursusekaaslased, mõned mu õpilased. Tuleb välja, et mitte keegi neist ei tööta ametikohal, mille nimi on „sotsioloog”. Aga tundub, et nad kõik on õnnelikud. Miks?
Suurbritannia firma Auto Trader digitaalandmete analüütik Agnes Altmets
Igapäevatöös näen, kuidas sotsioloogiline mõtlemine ja kujutlusvõime annavad andmete analüüsi ja probleemide lahendamisse väga olulise panuse. Olen analüütikute tiimis – meid on kümne ringis – ainuke sotsiaalteadlane. Tõsi, tänapäeval on igas suuremas firmas analüütikud, kes pole sotsiaalteadlased, kuid peamiselt seetõttu, et sotsioloogid ei tea, kui vajalikud nende oskused on.
Ka mina avastasin praeguse töökoha kogemata, sest sotsioloogiat polnud töökirjelduses märgitud, kuigi kirjeldus ise vastas sotsioloogi omale. Big Data, Data Science ja Computational Social Science on terminid, millel tasuks silma peal hoida. Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjalikku peale hakata.
Laulja, EMTA doktorant Hannaliisa Uusma
Kuulun huntkriimsilmaliste hulka ja mul on seitse ametit. Ilmselt kõlab mu nägu mõnele tuttavalt, kuna olen kümme aastat laulnud ansamblis HU?. Samas sünteesin muusika tegemist ja kohviku pidamist pidevalt tööde-tegevustega, mis on seotud sotsioloogiaga. Tegelen püsivalt mõne sotsioloogilise uurimuse, valdavalt soouuringutega, aga ka lektoritööga, kirjutan muusikasotsioloogilist doktoritööd jne.
Sotsioloogia magistriõpingutest olen saanud oskuse maailma tundlikumalt hinnata, seoseid luua, selle põhjal vajaduse korral ka suunata ja kujundada. See on eluline ja põnev. Sotsioloogiline taju, maailma mõtestamise viis, on kasuks tulnud kõikides minu tegevustes, sh muusikuna. Nentisin esimest korda vist magistriõpingute alguses, et ma ju enam-vähem tean, millise reaktsiooni minu muusika ja lavaesteetika kaasa tuua võivad. Sain aru, kui põnev on tegeleda enesereflektsiooniga, saada aimu naise rollist ja tähendusest postsovetliku Eesti ühiskonna popmuusikamaastikul ning tajuda iseenda tähendust ja probleemistikku selles süsteemis. Just sellest kirjutasingi oma magistritöö.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, TLÜ sotsioloogia doktorant Lee Maripuu
Minu ametinimetus ei ole minu karjääri jooksul tõesti kunagi olnud „sotsioloog”, kuigi tööülesanded nii avalikus kui ka erasektoris on peaaegu alati eeldanud sotsioloogi põhioskusi. Need on ühiskondlike probleemide määratlemine, andmete kogumine ja analüüsimine, uurimisraportite kirjutamine, uurimistulemuste interpreteerimine ja neist teavitamine. Ka praegusel ametikohal kasutan kõiki neid iga päev.
Kuna ma olin gümnaasiumis pigem humanitaarist hipi ja eelistasin alati haikusid matemaatikale, oleksin ma 15 aastat tagasi kindlasti päris kõvasti naernud, kui keegi oleks öelnud, et ma töötan tulevikus finantssektoris. Aga see oli pigem seotud minu eelarvamustega. Tundus, et põhiline erinevus sektorite vahel seisneb selles, et panganduses on kitsa ülikonnaga, ministeeriumis halvasti istuva ülikonnaga ja ülikoolis kampsuniga inimesed.
Elus on muidugi selgunud, et tänapäeva suurtes ja mitmekesistes organisatsioonides töötab igasuguste oskuste, kogemuste ja pintsakulõikega inimesi. Seejuures on kindel, et vähemalt professionaalide ja tippspetsialistide tasemel on tööturu jaoks ühed olulisimad omadused lahtine loov mõtlemine ja kohanemisvõime.
Kui sul on uudseid vaatenurki soolise või haridusliku ebavõrdsuse, tööturul lahterdamise või mis tahes teise probleemi lahendamisel, siis enam-vähem kindlasti suudad sa samu oskusi rakendada ka sotsioloogiast kaugeteski valdkondades. Võib-olla on kõige tähtsam just stambivaba mõtlemine, mille TLÜ sotsioloogia magistrantuurist sain.
Rakendusuuringute Keskuse CentAR haridus- ja töövaldkonna analüütik, TLÜ sotsioloogia doktorant Mari Liis Räis
Bakalaureuseõppes jõudis näha vaid jäämäe tippu ning saada igast teemast ja meetodist põgusa ülevaate. Palju huvitavam tundus aga vee alla jääv osa. Ѳٰõ võimaldas süveneda huvi pakkuvasse valdkonda, tunda naudingut maailma mõtestamise raskest tööst. Õpe oli paindlikum, veidi praktilisema suunitlusega ning õppejõud huvitusid, et õppija ei omandaks vaid teooriaid. Võimalus ise endale ülesandeid püstitada ja siis neid lahendada on tõeliselt mõnus.
Lisaks laiendasid magistriõpingud oskust uurimismeetodeid rakendada. Töötan sotsiaaluuringute valdkonnas, kus erialaste töövahenditeta – meetoditest ja andmetest kuni maailma mõtestamise viisini – ei kujutaks ma analüütiku ega projektijuhi tööd ette. Sotsioloogi töölaual on ju üks suur pusle teise järel ning tükke on neis alati rohkem kui pilti mahub.
Magistriõpingute jooksul sain ka motivatsiooni ja julgust, et minna edasi doktorantuuri, kuna mõistsin, kui palju on mul veel õppida.
Kutsekoja analüütik, TLÜ sotsioloogia doktorant Anneli Leemet
Sotsioloogia on minu jaoks õnnestunud valik, saan omandatud teadmisi ja oskusi igapäevases töös tihti kasutada. Mõneti üllatavalt on mõtlemisega seotud tööriistad osutunud täiesti asjakohasteks ka ministeeriumiametniku rollis, kui tegemist on uue teadmise loomise ja sünteesimisega alates mõjude hindamisest strateegilises planeerimises või õigusloomes kuni ülevaatlike memode kirjutamiseni.
Miks ma hindan just sotsioloogi erialaste kompetentside ülekantavust ühelt alalt teisele? Jah, väga mugav oleks eriala õppida terveks eluks ette, kuid ümberringi muutub kõik üha kiiremini. Just sotsioloogia annab võime muutustega edukalt kohaneda.
Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Gerti Karilaid-Vidder
Magistriõpingute käigus omandasin oskuse hankida infot ning – mis minu jaoks ehk kõige olulisem – kriitiliselt mõelda. See käib käsikäes analüüsivõimega, aitab eristada vajalikku ebavajalikust, vahel ka õiget valest.
Õ辱Բܻ töö kõrvalt andsid mulle tunduvalt rohkem kui bakalaureusetaseme õpingud. Nüüd oskasin valida endale sobivamad ja põnevamad ained ning leidsin rohkem seoseid päriseluga. Saadud teadmised on paratamatult mõjutanud minu maailmapilti ja kogemust, loonud ühtse terviku ning saanud minu elu lahutamatuks osaks.
Igapäevatöös näen, kuidas sotsioloogiline mõtlemine ja kujutlusvõime annavad andmete analüüsi ja probleemide lahendamisse väga olulise panuse. Olen analüütikute tiimis – meid on kümne ringis – ainuke sotsiaalteadlane. Tõsi, tänapäeval on igas suuremas firmas analüütikud, kes pole sotsiaalteadlased, kuid peamiselt seetõttu, et sotsioloogid ei tea, kui vajalikud nende oskused on.
Ka mina avastasin praeguse töökoha kogemata, sest sotsioloogiat polnud töökirjelduses märgitud, kuigi kirjeldus ise vastas sotsioloogi omale. Big Data, Data Science ja Computational Social Science on terminid, millel tasuks silma peal hoida. Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjalikku peale hakata.
Laulja, EMTA doktorant Hannaliisa Uusma
Kuulun huntkriimsilmaliste hulka ja mul on seitse ametit. Ilmselt kõlab mu nägu mõnele tuttavalt, kuna olen kümme aastat laulnud ansamblis HU?. Samas sünteesin muusika tegemist ja kohviku pidamist pidevalt tööde-tegevustega, mis on seotud sotsioloogiaga. Tegelen püsivalt mõne sotsioloogilise uurimuse, valdavalt soouuringutega, aga ka lektoritööga, kirjutan muusikasotsioloogilist doktoritööd jne.
Sotsioloogia magistriõpingutest olen saanud oskuse maailma tundlikumalt hinnata, seoseid luua, selle põhjal vajaduse korral ka suunata ja kujundada. See on eluline ja põnev. Sotsioloogiline taju, maailma mõtestamise viis, on kasuks tulnud kõikides minu tegevustes, sh muusikuna. Nentisin esimest korda vist magistriõpingute alguses, et ma ju enam-vähem tean, millise reaktsiooni minu muusika ja lavaesteetika kaasa tuua võivad. Sain aru, kui põnev on tegeleda enesereflektsiooniga, saada aimu naise rollist ja tähendusest postsovetliku Eesti ühiskonna popmuusikamaastikul ning tajuda iseenda tähendust ja probleemistikku selles süsteemis. Just sellest kirjutasingi oma magistritöö.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, TLÜ sotsioloogia doktorant Lee Maripuu
Minu ametinimetus ei ole minu karjääri jooksul tõesti kunagi olnud „sotsioloog”, kuigi tööülesanded nii avalikus kui ka erasektoris on peaaegu alati eeldanud sotsioloogi põhioskusi. Need on ühiskondlike probleemide määratlemine, andmete kogumine ja analüüsimine, uurimisraportite kirjutamine, uurimistulemuste interpreteerimine ja neist teavitamine. Ka praegusel ametikohal kasutan kõiki neid iga päev.
Kuna ma olin gümnaasiumis pigem humanitaarist hipi ja eelistasin alati haikusid matemaatikale, oleksin ma 15 aastat tagasi kindlasti päris kõvasti naernud, kui keegi oleks öelnud, et ma töötan tulevikus finantssektoris. Aga see oli pigem seotud minu eelarvamustega. Tundus, et põhiline erinevus sektorite vahel seisneb selles, et panganduses on kitsa ülikonnaga, ministeeriumis halvasti istuva ülikonnaga ja ülikoolis kampsuniga inimesed.
Elus on muidugi selgunud, et tänapäeva suurtes ja mitmekesistes organisatsioonides töötab igasuguste oskuste, kogemuste ja pintsakulõikega inimesi. Seejuures on kindel, et vähemalt professionaalide ja tippspetsialistide tasemel on tööturu jaoks ühed olulisimad omadused lahtine loov mõtlemine ja kohanemisvõime.
Kui sul on uudseid vaatenurki soolise või haridusliku ebavõrdsuse, tööturul lahterdamise või mis tahes teise probleemi lahendamisel, siis enam-vähem kindlasti suudad sa samu oskusi rakendada ka sotsioloogiast kaugeteski valdkondades. Võib-olla on kõige tähtsam just stambivaba mõtlemine, mille TLÜ sotsioloogia magistrantuurist sain.
Rakendusuuringute Keskuse CentAR haridus- ja töövaldkonna analüütik, TLÜ sotsioloogia doktorant Mari Liis Räis
Bakalaureuseõppes jõudis näha vaid jäämäe tippu ning saada igast teemast ja meetodist põgusa ülevaate. Palju huvitavam tundus aga vee alla jääv osa. Ѳٰõ võimaldas süveneda huvi pakkuvasse valdkonda, tunda naudingut maailma mõtestamise raskest tööst. Õpe oli paindlikum, veidi praktilisema suunitlusega ning õppejõud huvitusid, et õppija ei omandaks vaid teooriaid. Võimalus ise endale ülesandeid püstitada ja siis neid lahendada on tõeliselt mõnus.
Lisaks laiendasid magistriõpingud oskust uurimismeetodeid rakendada. Töötan sotsiaaluuringute valdkonnas, kus erialaste töövahenditeta – meetoditest ja andmetest kuni maailma mõtestamise viisini – ei kujutaks ma analüütiku ega projektijuhi tööd ette. Sotsioloogi töölaual on ju üks suur pusle teise järel ning tükke on neis alati rohkem kui pilti mahub.
Magistriõpingute jooksul sain ka motivatsiooni ja julgust, et minna edasi doktorantuuri, kuna mõistsin, kui palju on mul veel õppida.
Kutsekoja analüütik, TLÜ sotsioloogia doktorant Anneli Leemet
Sotsioloogia on minu jaoks õnnestunud valik, saan omandatud teadmisi ja oskusi igapäevases töös tihti kasutada. Mõneti üllatavalt on mõtlemisega seotud tööriistad osutunud täiesti asjakohasteks ka ministeeriumiametniku rollis, kui tegemist on uue teadmise loomise ja sünteesimisega alates mõjude hindamisest strateegilises planeerimises või õigusloomes kuni ülevaatlike memode kirjutamiseni.
Miks ma hindan just sotsioloogi erialaste kompetentside ülekantavust ühelt alalt teisele? Jah, väga mugav oleks eriala õppida terveks eluks ette, kuid ümberringi muutub kõik üha kiiremini. Just sotsioloogia annab võime muutustega edukalt kohaneda.
Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Gerti Karilaid-Vidder
Magistriõpingute käigus omandasin oskuse hankida infot ning – mis minu jaoks ehk kõige olulisem – kriitiliselt mõelda. See käib käsikäes analüüsivõimega, aitab eristada vajalikku ebavajalikust, vahel ka õiget valest.
Õ辱Բܻ töö kõrvalt andsid mulle tunduvalt rohkem kui bakalaureusetaseme õpingud. Nüüd oskasin valida endale sobivamad ja põnevamad ained ning leidsin rohkem seoseid päriseluga. Saadud teadmised on paratamatult mõjutanud minu maailmapilti ja kogemust, loonud ühtse terviku ning saanud minu elu lahutamatuks osaks.
