Ott Lumi: "Väga paljud inimesed arvasid, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli nimi on liig ambitsioonikas"
Märtsis tähistab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool oma 18. sünnipäeva ja selle puhul palusime ülikooli loomise juures olnud inimestel jagada mälestusi ja põnevaid juhtumisi sellest perioodist. Oma mälestusi ja kogemust jagab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli külalislektor ja endine ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli üliõpilasesinduse juht Ott Lumi.
Kui mõtled 2005. aastale – millised olid Sinu arvates toona ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli peamised rõõmud ja mured?
Ãœlikooli vaates olid ärevad ajad. Juba üheksakümnendatel oli selge, et Tallinn kui pealinn vajab ühte korralikku humanitaar- ja sotsiaalteaduste keskust ehk teisi sõnu ülikooli. Selleks olid olemas erinevad komponendid ja see lubas eeldada, et nende konsolideerimise kaudu on võimalik saavutada uut kvaliteeti. Humanitaarinstituut ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskond olid vähemalt minu jaoks selle protsessi keskmed. Ma ise alustasin toonases Pedagoogikaülikoolis oma õpinguid haldusjuhtimise erialal, mis oli oma aja kohta korralike õppejõududega uudse õppekavaga ja oma raamatukoguga kindlasti üks oluline uus võimalus ja väljund tudengitele. Õigepea tekkis päevakorda küsimus kõrghariduse institutsionaalsest reformist ning ÌìÃÀÓ°ÊÓ vaates oligi selle teema epitsentriks tänane ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool. Muide, juba 1999. aastal moodustati haridusministeeriumi juurde kõrghariduse reformi komisjon, kuhu mind kui toonast ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli üliõpilasesinduse juhti kutsus osalema siis veel üliõpilaskondade liidu juht Leif Kalev, tänane riigiteaduste professor.
Kes olid sel ajal ülikooli võtmeisikud ja milles seisnes nende panus?
Minu mäletamise kohaselt oli ikkagi ülikooli võtmeisikud rektor Mati Heidmets ja tema nõunikuna tegutsev Leif Kalev. Vähemalt need kaks inimest olid minu hinnangul võtmekoordinaatorid, kui me räägime ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli sünnist. Loomulikult kogu protsessi iseseisva ja uue ülikooli tekkeks toetas ÌìÃÀÓ°ÊÓ humanitaarvaldkonna intelligentsi koondav Humanitaarinstituut ja tegelikult ei maksa alahinnata ka viimase Pedagoogikaülikooli rektori Mait Arvisto rolli. Kindlasti oli neid inimesi oluliselt enam.
Milline oli toona ootus – milliseks asutuseks pidi ülikool kasvama?
Nagu ma eelnevalt kirjeldasin, siis oli ootus institutsionaalse muudatuse järele nii ülikooli siseselt kui ka väliselt. Ma julgeks tagantjärgi öelda, et toona keegi isegi väga ei unistanud, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù saab selline asutus nagu ta tänaseks kujunenud on.
Kui võrdled toonaseid ootuseid tänase reaalsusega, siis kuidas need kooskõlas on?
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool on iseenesest veel noor organisatsioon. Kindlasti on paljud asjad läinud üle ootuste positiivselt. Ãœlikool on tänaseks kujunenud rahvusvaheliseks õpikeskkonnaks ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ kontekstis on see atraktiivne ülikool. Samas ma julgeks öelda, et aeg on sealmaal, et ülikool defineeriks ka avalikult uusi eesmärke ja ambitsioone.
Milline on olnud Sinu arvates ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kujunemisloos kõige märgilisem sündmus? Miks just see?
Ma arvan, et kõige märgilisemad sündmused leidsidki aset aastatel 2004 ja 2005. Sel ajal hakkas välja kujunema küsimus sellest, kas ambitsioon kujundada ÌìÃÀÓ°ÊÓsse uutel alustel kõrgharidusasutus leiab poliitilist toetust. Olles toona valitsuspartei peasekretär, üritasin sellesse ka kõigiti panustada. Muuseas pärast põhimõttelist konsensust, et selline ülikool võiks sündida, oli veel pikalt arutelu all ülikooli nimi. Väga paljud inimesed arvasid, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli nimi on liig ambitsioonikas ja pigem ringles idee ÌìÃÀÓ°ÊÓ Linna Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù. Nimi nimeks, ma arvan, et võtme moment oli ka see, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooliga moel või teisel põhjusel liitusid ridamisi mitmed ÌìÃÀÓ°ÊÓ teadusasutused nagu Akadeemiline Raamatukogu ja Ajaloo Instituut. Mäletan, et ka Riigikogu fraktsioonides ei olnud välja kujunenud ühest arusaama, kuid lõppude lõpuks õnnestus siiski olulised poliitilised kokkulepped ja kompromissid saavutada ja sündis Tallinn Ãœlikool. Kuidas see täpselt juhtus, on juba eraldi pikema meenutuse teema.
Kui Sina oleksid täna ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli juhitüüri käsutaja, siis kuhu poole ülikooli kurssi suunaksid? Miks nii?
Ma arvan, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil on hetke seisuga vägagi respekteeritud rektor ja koos oma meeskonna ehk rektoraadiga liiguvad nad õiges suunas. Aga kui siiski sellel teemal midagi lisada, siis noor ülikool peab arvestama sellega, et ta tegutseb arvestatavas institutsionaalses konkurentsi keskkonnas, kus on ka omajagu karisid. Ma arvan, et tänases situatsioonis ei ole võimalik ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arengut vaadata lahus kogu kõrghariduse rahastamise poleemikast. Kokkuvõttes ma eeldan, et Eesti kõrghariduses seisavad ees uuesti üsna murdelised ajad ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool peab kindlasti mõtlema, kuidas selles mängus olla võitja poolel.