Õppida saab ju ka hoopis teistmoodi!
Me kõik tajume, kuidas tehnoloogia areneb peadpööritava kiirusega. Tundub lausa võimatu sellega kaasas käia, eriti hariduse valdkonnas. Ometi on see võimalik. Kuidas?
Haridustehnoloogia keskuse teadurite ülesanne on uurida, kuidas õppimine ja õpetamine praeguses tehnoloogilises virvarris oma olemuselt muutuvad, kuidas hoopis teistsugused pädevused hakkavad edukaks olemises rolli mängima, kuidas uued tehnoloogilised lahendused saaksid toetada organisatsioonides inimese isiklikku arengut, kuidas peaks toimuma digipööre koolides jne.
Uurides kogu aeg uusi trende, pakkudes välja innovaatilisi lahendusi nii tehnilises kui ka õpetamise mõttes, peegelduvad teadurite töö tulemused ka nende kursuste ülesehituses. Juba 2007. aastast püütakse nüüdse Digitehnoloogiate instituudi magistriõppekavades, nagu Haridustehnoloogia, Informaatika õpetaja, kooli infojuht ning Inimese arvuti interaktsioon, vanadest õpetamis- ja õppimistavadest loobuda.
Mitte vaid tööriist
Digitehnoloogiate instituudi kursuste aluseks on eelkõige olnud ümbermõtestatud õpikäsituse teadvustamine ja muutunud filosoofilised arusaamad nii tehnoloogiast kui ka haridusest.
Suurem osa inimesi näeb tehnoloogias vaid järjekordset uut tööriista, mille eesmärk on peamiselt õppimine ja õpetamine kiiremaks, efektiivsemaks ja huvitavamaks muuta, jättes kõik muu vanaviisi. Haridustehnoloogia keskuse teadurite silmis puudub aga sellisel kitsal, instrumentaalsel lähenemisel edasiviiv jõud ja mõju murrangulisteks muutusteks hariduses ja õppimises.
Tehnoloogia ei pea õppimist ja õpetamist ilmtingimata vaid tõhusamaks ja kiiremaks muutma, vaid me peame mõistma ühiskonnas koostoimuvaid sotsiaal-kultuurilisi ja tehnoloogilisi arenguid. Peame aduma seda, kuidas tehnoloogia kujundab meie maailmavaadet ja mõjutab meie tegevusi viisil, mida enne digitehnoloogia tulekut ei suutnud ette kujutada.
See kõik aga toob kaasa vajaduse muuta ja ajakohastada õppimist ning õpetamist ka kõrghariduse kontekstis.
Avatus igas mõttes
Mis toimub Digitehnoloogiate instituudi kursustel teistmoodi?
Iseenesest mõistetavalt on kursused kombineeritud e-õppega, sest teistmoodi lihtsalt ei olegi enam mõeldav. See aga tingib olukorra, kus kontaktpäevi ei kasutata loengute pidamiseks, vaid pigem diskussioonideks ja koostöös õppimiseks. Edukalt rakendatakse nn ümberpööratud klassiruumi (flipped classroom) lähenemist.
Paljud Digitehnoloogiate instituudi kursused on avatud (open education) ja seda igas mõttes. Avatus tähendab ühelt poolt kursusel osalemisvõimalust kõigile huvilistele (ka väljastpoolt ülikooli), teisest küljest on kursusel toimuvad tegevused avalikult veebis kajastatud selleks loodud ajaveebides, eDidaktikumis, eCampuses jne.
Digitehnoloogiate instituudi kursustel kasutatakse väga erinevaid tarkvaralahendusi ning veebipõhiseid teenuseid tegevuste toetamiseks, mis on enamjaolt vabalt kättesaadavad. Samuti on seda suurem osa materjalidest.
Tarkvara abil on õppijatel võimalus arendada oskusi ja pädevusi, et koostada oma isiklikku õpikeskkonda, luua oma arengu toetamiseks hästi toimivat digitaalset ökosüsteemi, kureerida eri allikatest pärit infot ja materjale jne.
Rollid õppimises muutuvad
Personaalse õpikeskkonna üks komponent on tavaliselt isiklik, samas avalik ajaveeb, kus avaldatakse kodutöid, tekkinud mõtteid ja küsimusi, reflekteeritakse ning arutletakse. Tagasiside andjaiks ning ajaveebi postituste kommenteerijateks ei ole mitte õppejõud üksinda, vaid pigem kõik kursusel osalejad.
Selline avatus lubab esiteks luua ühtselt toimiva õpivõrgustiku, teiseks annab suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, algatada teemakohaseid vestlusi ja küsida lisaküsimusi.
On selge, et õppejõu ja tudengi roll muutub. Kuigi kursuse üldise raamistiku annab ette õppejõud, lasub osalejal, täiskasvanud õppijal, kontroll ja vastutus ning samal ajal vabadus valida huvipakkuvaid teemasid, võtta oma arengu toetamiseks kasutusele just talle sobivad digitaalsed vahendid, tarkvara, teenused ning rakendada vajalikke ja endale kohaseid õpistrateegiaid.
Kuna peaaegu kõik õppijad ka töötavad, on hõivatud pere ja hobidega ning tänapäeva kiire elutempo nõuab efektiivsust, koordineerimist ja protsesside mõistmist, on väga mitmel kursusel kasutusele võetud õpiplaan − tööriist, mis aitab leida oma õpistrateegiates tugevad ja nõrgad küljed, analüüsida ja reflekteerida saavutatut, püstitada nii lähemaid kui ka kaugemaid eesmärke ning pidada õpivestlusi (learning conversations).
Selleks et õppejõud ja kursusel osalejad kogu selle tehnoloogia hulgast vajaliku üles leiaksid, kasutatakse Haridustehnoloogia keskuse arendatud tarkvara Edufeedr, kuhu jookseb kokku kogu info kursusel toimuvast.
Tõdemus:
Tehnoloogiafilosoof Feenberg (2003) on öelnud, et kui me valime tehnoloogia kasutamise, siis me mitte ei muuda oma praegust elu tõhusamaks, vaid valime ka teistsuguse elu, kus on uutmoodi väärtused, sotsiaalsed normid ja struktuurid, tekitades vastuolu traditsioonilistes väärtustes ja normides. See eeldab ühtlasi kõrghariduses õppetöö ümbermõtestamist.
Väljavõte:
Peame mõistma seda, kuidas tehnoloogia kujundab meie maailmavaadet.
Autor: Terje Väljataga