BFM-i filmiosakonna struktuur erialati on paika pandud napilt 10 aastat tagasi: esimesed 6 eesti omamaise filmiõppe kursust said hakkama ilma mõisteta "produtsent" - kõik tegid kõike ja korraldasid omi filme ise.
Kui 2005. aastal pakkus Jüri Sillart välja, et "Anneli, tule teeme nii nagu mujal filmikoolides", siis oli elevus suur - ootamatult tuli mõtestada produtsendi roll üldiselt, valada see Eesti konteksti. Eesti filmimaastikul tegutsenud esimesed produtsendid olid enamjaolt õppinud filmitegemise käigus - ja selles on oma iva. Produtseerimine on üks väheseid filmierialasid, kus praktika käib teooriast ees. Kuidas siis õpetada koolipingis seda, mida inimene peab ise tegutsedes omandama? Kuidas õpetada nuusutama tuule suunda ning aimama protsessi käigus tulevase roa maitsenüansse?
Mina ei tea, mina olen tegutseja inimene - iga filmiprojektiga tabavad mind uued üllatused. Nii head kui halvad. Kuid iga loojate kooslus on ainulaadne ning iga film prototüüp, nii et see ongi võti: piiramatu kombinatsioonide arv õpetab olema avatud, uudishimulik, lootusrikas, aga ka realistlik ja järjepidev.
Seda olen ma püüdnudki oma produktsioonitudengitele edasi anda - ja niimoodi nostalgiliselt vaadatuna tundubki see pigem üks suur kursus kui 5 erinevat aastakäiku - et eelkõige kasvatab filmiprodutsendi üles tema enda ettevõtlikkus ning avatus. Olen pakkunud neile tuge iseenese piiride tundmaõppimisel ning loonud tugeva silla reaalse filmimaastikuga Eestis. Vähetähtis pole üldine meeskonnavaimu kasvatamine, oma inimeste ära tundmine, analüüs, initsiatiivikus, usaldusväärsus.
Kui hea toit jõuab lauale, siis ei ole publikule tähtis, mis vahepeal köögis juhtus - niikaua kui see on maitsev ja täidab kõhtu. Kui see pakub aga elamuse, siis võib kindel olla, et kasutatud on tooraineid ja võtteid, mis eraldivõetuna ei pruugi olla midagi erilist, kuid hoolikuse, kire ja loomingulisusega valmistatuna loovad uue kvaliteedi.
Sellel nädalal on BFM produtsendiõppe traditsioonile omamoodi proovikivi: esimene 30-st BFM-is filmitootmist õppinust jõuab Maie Rosmann esimese produtsendina täispika mängufilmiga kinoekraanidele üle Eesti: Triin Ruumeti "Päevad, mis ajasid segadusse" on selgelt ühe filmilennu nägu ja teeb meid juba eos uhkeks.
Parim, mis aitab uusi produktsioonikursusi üles kasvatada, on hea eeskuju!
Anneli Ahven
Filmiproduktsiooni dotsent