Mati Heidmets: "Ebamäärasus tegi inimesi murelikuks ja pani tihti Toompea vahet käima"
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool tähistab täna oma 18. sünnipäeva ja selle puhul uurisime ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli endiselt rektoriltl, emeriitprofessor Mati Heidmetsalt, mis talle ülikooli loomise ajast meeenub.
Kui mõtled 2005. aastale – millised olid Sinu arvates toona ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli peamised rõõmud ja mured?
2005. aasta alguseks oli ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli küsimus jõudnud Riigikogu lauale. Ãœlikooli loomiseks oli vaja muuta Ãœlikooliseadust ja sinna ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool sisse kirjutada. Kuna seaduse muutmisele oli ka tõsine vastuseis, polnud viimase hetkeni selge, kuidas Riigikogu hääletab. Eks ebamäärasus tegi (tollal veel ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikool) inimesi murelikuks ja pani meid tihti Toompea vahet käima, argumentide pakk taskus. Kui Riigikogu otsustas 16. veebruaril 2005 korraliku häälteenamusega ülikooliseadust muuta, siis oli see kindlasti rõõmus päev. Kolm aastat kestnud maraton ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loomiseks oli lõpule jõudnud. Hea meel oli.
Kes olid sel ajal ülikooli võtmeisikud ja milles seisnes nende panus?
Ãœlikooli loomise eestvedajaid ja kaasamõtlejaid oli kümneid ja kümneid, poleks vist asjakohane neid kõiki nimeliselt ette lugeda. Kuna lõppkokkuvõttes oli ülikooli loomine ikkagi poliitiline otsus, siis kahte poliitilist võtmeisikut tahaks siiski esile tuua. Need olid Juhan Parts ja Rein Lang. Just tänu nende kindlameelsusele ja veenmisoskusele ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teema Riigikokku laekus ja seal positiivse otsuseni jõudis. Ehk tasuks mõelda mõlemale mehele nimelise auditooriumi loomisest!
Milline oli toona ootus – milliseks asutuseks pidi ülikool kasvama? Kui võrdled toonaseid ootuseid tänase reaalsusega, siis kuidas need kooskõlas on?
Ãœlikool pidi saama lahti mõttelisest piirangust, mida varasem nimi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikool endas varjatult või otsesõnu kandis. Kindlasti oli plaan jätkata haridusmaailma teenimist, samas tehes uksed lahti ka teistele tegevusvaldkondadele. Ja eks see ootus ole ka realiseerunud, sellest räägivad nii ülikooli saabuvad tudengi-Oscarid kui ka asjaolu, et ei saa Riigikogu valimised ilma ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli politoloogideta hakkama. No ei saa.
Milline on olnud Sinu arvates ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kujunemisloos kõige märgilisem sündmus? Miks just see?
Minu jaoks ikkagi Riigikogu hääletus 16. veebruaril 2005. Ilma selleta poleks ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli lihtsalt olemas.
Kui Sina oleksid täna ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli juhitüüri käsutaja, siis kuhu poole ülikooli kurssi suunaksid? Miks nii?
Soliidse ja väärika tuleviku poole. Tänases, sõdade ja vastasseisudega parajalt lolliks läinud maailmas on ratsionaalsust ja tõenduspõhisust väärtustav ülikooliruum eriti oluline. Ka selleks, et hoida Eesti ühiskonda külatarkade ja kõiketeadjate pealetungi eest, et kriitiline ja teaduspõhine mõtlemine oleks siinmail jätkuvalt aukohal.