ÌìÃÀÓ°ÊÓ

TLÃœ ühiskonnateaduste instituudi vanemteaduril Marge Undil oli au olla Peruus ülemaailmse arengu konverentsi (Global Development Conference) raames väärika komitee liige, mis hindas hariduse edendamise projekte. Peruus toimunud konverentsi raames jagas Jaapani riik arengumaadele raha ning kokku oli kutsutud Jaapani väljapaistva auhinna komitee, kuhu kuulus ka Marge Unt. Kutse sai ta seetõttu, et Global Development Network (GDN) on rahastanud mitmeid Undi projekte ning ta on omakorda aidanud retsenseerida Euroopas jagatavate rahade projekte. Kokkutulnud komisjon oli aga aukartust äratav – esindatud olid Ameerika parimad ülikoolid nagu Stanford ja Harvard, kusjuures Marge Unt oli komisjoni ainus naisliige ja ainuke Euroopast. Projekt, mille komitee lõpuks välja valis, aitab Peruus kaasa võrdsuse tekkimisele kõrghariduse tasandil. Undi sõnul on Peruu riik panustanud väga palju hariduse kättesaadavuse parandamisele ning nüüd on põhiharidus kohustuslik kõigile, väljaarvatud eraldiseisvates hõimudes, kus lapsed ei pea koolis käima. Kui nad on siiski nõus riigiga koostööd tegema, tuleb riik džunglisse kohale ja paneb seal kooli püsti. Nüüd ongi hariduse omandamise traditsioon riigis jõudnud nii kaugele, et õpilased lähevad põhikoolist edasi keskkooli ja kutsekooli ning hiljem ka ülikooli. Vaatamata sellele, et head ülikoolid on väga kallid, valitseb Peruus kõrghariduse buum. Paraku vaesemate perede noored parimatesse kõrgkoolidesse ei jõua. Valitsus aitab Kuid riik on tõtanud väheste võimalustega noortele appi ning hiljuti algatatud valitsuse programmi „Beca 18“ toel saadetakse tuhandeid vaeseid noori parematesse Peruu ülikoolidesse. „Valitsus süstib sellesse programmi väga palju raha ning samuti on riigi parimad erakõrgkoolid huvitatud, et esimest korda märkimisväärset püsirahastust saada,“ märkis Unt. Ãœlikoolides on aga märgatud, et nõrgematest peredest pärit noored lävivad omavahel ning kõrgklassi võsukesed hoiavad omaette, kuid neid oleks vaja omavahel kuidagi suhtlema saada. „Selge on see, et kui ülikoolis sidemeid ei looda, siis on Peruu tööturul väga raske läbi lüüa. Sealsel tööturul on hästi olulised sotsiaalsed sidemed – töötajaid valitakse selle järgi, kuhu sa kuulud ja kuidas sa välja näed ning millised tutvused sul on ehk tööd ei saada vaid oma teadmiste järgi,“ täheldas vanemteadur. Võiduprojekt, mis aitab kaasa võrdsuse tekkimisele kõrghariduse tasandil, pakkus välja ühe vahva eksperimendi: uute kursuste raames pannakse erineva päritoluga noored kohustuslikus korras koostööd tegema, olgu see siis laboris või arvutiõppes. „Meile tundus see sekkuv eksperiment tore ning samas oli ka selle metodoloogia väga hästi läbi mõeldud, kuidas seda jälgida ja ülikoolidega olid kokkulepped olemas. Vaidlemist küll võitja üle oli, kuid lõpuks otsustas komitee selle projekti kasuks. Minu jaoks oli see väga põnev kogemus,“ märkis Unt. Marge Unt külastas mõned aastad tagasi Filipiine, kus oli samuti haridusest ja hariduse ebavõrdusest juttu. „Seal räägiti veel hästi palju juurdepääsust haridusele, et kõigil noortel oleks ligipääs haridusele. Kuid Peruus on näha, et piisavalt paljud on juba saanud ligipääsu haridusele, kuid nüüd on küsimus selles, et milline on hariduse kvaliteet, mida pakutakse,“ võrdles ta kahte riiki. Majandusarengu ootuses Peruus otsitakse vastuseid küsimustele, et kuidas saaks haridust hiljem tööturul kasutada ning kuidas muu majandus järele tuleks? Väga paljud noored lähevad suurte unistustega ülikooli, et pärast mitmeid kraadiõppeid on neile kõik uksed avatud, kuid paraku ei vasta Peruu tööturg veel kõrgharidusega tööotsijate ootustele. „Filipiinidel oli huvitav näha, et haridusametnikud uskusid veel sellesse, et kui kõik saavad riigi raha eest kooli minna ja see on kohustuslik, siis tuleb õnn meie õuele. Ladina—Ameerikas seda enam näha pole, vaid seistakse silmitsi suuremate probleemidega nagu majanduse areng, suurt tööstusrevolutsiooni pole seal (veel) olnud. Mõeldakse selle peale, kuidas meelitada enda juurde tööstust ja tarku töökohti,“ rääkis Unt. Ta lisas, et Euroopast väljapool näeb teiste riikide ja demograafia erinevust – kui Eestis on probleemiks vananev ühiskond, siis Peruus on suur osa elanikkonnast veel noor ning nende ühiskond on tohutult kasvav ja energiline. „Peruulastel on suur soov rikkamaks ja targemaks saada, unistus edasi püüelda ja see painab neid ning võtab osadelt inimestel õnnetunde ära, kuna see on vähestele kättesaadav. Ning ka noored, kes on hariduse kätte võidelnud, küsivad endalt – kas see on ikka see, mida ma tahtsin? Hea haridusega ei taheta enam sinna tagasi minna, kust tullakse ja samas on suures linnas asjad vägagi teistmoodi ning see ei too alati suurt rahulolu,“ võttis Unt oma muljed kokku. Autor: Katre Pilvinski, ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist