����Ӱ��

Kui kirjanduses olevaid nn. lühivorme teame me novellide, luuletuste, anektootide, vanasõnade jms. määratluste alusel, siis filmikunstis eksisteerib vaid üldistav termin lühifilm. Selleks, et lühifilmi radadel edasi liikuda, tuleks mõned kriteeriumid paika panna. Ja miks mitte ka mõtiskluste hilisemas faasis puuduvad terminid luua... 2. Teemad, programmid Lühifilm on terminina olemuselt ise määratlev formaat, mis viitab justkui harjumuspärasest lühemale filmile. Ühelt poolt on minu arvates tegu eksitava suunamisega, mis annab lühifilmile mingi ebamäärasuse varjundi – täisväärtuslikust lühem. Teisalt aga mõõtega tervikust, mida võiks sõnastada, kui täielikku kunstilist kogemust. Võiks ju küsida, kas lühifilm siis seda ei paku, on ju tegu valmis teosega? Inimene vajab sündmust ja/või probleemi, millega lahenduse leidmise retkele kaasa minna. Ja selleks vajab ta teatud hulka aega. Kui eelmise sajandi algul oli üheminutine liikuv pilt esmakordsel kogemusel suureks sündmuseks, siis hiljem sama kogemuse kordamine seda ei võimaldanud. Tuli luua midagi uut, et panna vaatajat huvituma. Ja enam veelgi – pakkuda elamust suuremas ajalises mahus, mis mõjutaks otsuseid aja veetmise valikute tegemisel. Tänasel päeval ei leiduks vist inimest, kes läheks teadlikult vaatama kinno ühte viieminutilist filmi. Erandiks muidugi, kui linastusega kaasneb lisaväärtus, mis võib ka põhiväärtuseks osutuda. Näiteks pidulik esilinastus, kohtumine filmitegijatega jms. Või hoopis arutelu teemal, mida illustreerib või ainestab film. Teema ongi see võtmesõna, millest tuleb lähtuda lühifilmi puhul filmivaatajaid silmas pidades. Tänasel päeval on lühifilmide peamiseks väljundiks filmifestivalid. Filmifestival võib ise olla teemaks, näiteks ulme, armastus, soolised võrdõigused jne. Või temaatiline vastavalt ajahetke kuumematele teemadele, näiteks pagulasprobleemid, kliimamuutused maailmas vms. Teema võimaldab lühifilme vaatajale esitada terviklahendusena – vaataja huvitub teemast ning kogeb selle kirjelduste või probleemide erinevaid käsitlusi kunstilise elamusena – lühifilmi programmide näol. Üldjuhul kulgeb lühifilmide programm sarnases ajaühikus harjumuspärase kinofilmiga üheksakümmend või enam minutit. Vaataja seisab aga suure katsumuse ees, sest erinevalt kinofilmist, mis kulgeb ühe tervikliku filmiloona, tuleb tal kogeda mitut erinevat filmi läbi erinevate autorite nägemuste. Olgugi, et programmi hoiab tervikuna koos kindel teema, tähendab see siiski erinevaid elamusi ja samas intensiivset kaasamõtlemist. Filmikunsti lühivorm keskendub tugevalt autori positsioonile, mistõttu võib filmi kunstiline lahendus või sõnum olla üsna mõjus. Seitse või enam tugevat sõnumit võivad vaataja tähelepanu hajutada, elamuse asemel kogetakse väsimust. See asjaolu muudab ka filmiprogrammi ,kui tervikuna toimiva elamuse loomise, kunstiliigiks omaette. Mõtiskluse lõpetuseks vaatame kahte filmi näitena ühe teema käsitlusest. Võtame neid filme näiteks, kui ühe võimaliku programmi algusena. Sissejuhatuseks anekdootlik eriti lühike film "Surprise! - Business or pleasure" https://www.youtube.com/watch?v=Fbm2n0EFMTc Põhiteemana Prantuse filmilooja meisterlik lühifilm "Teise filmi puhul pean vabandama – film on vabalt saadaval ainult originaalkeeles. https://www.youtube.com/watch?v=x14rdzsUY9s Peter Murdmaa ����ž������öö��-����ǻ�ܳٲ���Գ� Eesti lühifilmi keskus ShortEst loovjuht