Kuidas BFM Segakoor Moskvas käis
Ühel päikselisel pärastlõunal startis BFM Segakoor Balti jaamast Moskvasse. Sõit oli pikk, ent see-eest lõbus. Kaasa tundsime muidugi neile härradele, kes juhuse tahtel meie vagunisse olid sattunud ja nüüd poole ööni meie laulmist taluma pidid.
Moskvasse jõudsime järgmisel hommikul kell 10. Puhkuseks aega ei antud ja kell üks laulsime juba hääli lahti, et õhtuseks konkursiks valmis olla.
Kork suhu!
Meie hääleseadja Zoja oli kaasa toonud suure kotitäie veinikorke, mida suus hoides me nüüd laulma pidime hakkama – see ajas terve koori väga elevile, korginalju võis kuulda terve nädalavahetuse.
Istusime bussi ja hakkasime hullumeelses Moskva liikluses sõitma Moskva rahvusvahelise muusikamaja poole, mille kammersaalis esitasime oma konkursirepertuaari. Selle hiigelsuure, 2003. aastal valminud ringikujulise maja tipus keerleb muide kuldne viiulivõti.
Järgmisel hommikul lülitasime end laulmiselt ümber turistirežiimile ja läksime Punasele väljakule. Vaatasime üle Kremli, Püha Vassili katedraali ning tegime kohustuslikud turistiselfied.
Külastasime ka Päästja Kristuse kirikut, kõrgeimat õigeusu kirikut maailmas. Seejärel sõitsime Moskva harmoonikamuuseumisse, kus meile peeti mitme tunni pikkune kaasahaarav loeng harmoonikate, akordionite ja bajaanide ajaloost Venemaal. Giidid olid ajastu kohaselt riides ning ja andsid lõpuks väikese kontserdi.
Seejärel taaskord esinema – seekord Puškini muuseumisse, kus toimus Moscow Sounds sõpruskontsert. Koorile lisaks esines seal ka muusikaosakonna vokaalansambel Voktaal.
Karud ikka ka
Muidugi kuulus Moskva-sõidu juurde ka Kremli juures asuv maa-alune kaubanduskeskus ja seda ümbritsevad kvartalid, kindlasti aga Tretjakovi galerii, kuhu tänu imelisele reisikorraldajale Konstantinile tasuta sisse õnnestus saada. Tretjakovi galerii on suurim ja olulisim Vene maalikunsti muuseum, niisiis oli seal vaadata nii mõndagi. Eriline on seal Vene kunstile iseloomulike ikoonide hiigelsuur kogu.
Silmapaistvaimad maalid olid kindlasti Šiškini ja Savitski „Hommik männimetsas“ oma tuntud karudega ning Repini südantlõhestav „Ivan Julm ja ta poeg 16. novembril 1581“. Muuseumi külastamisele järgnes veel üks kontsert – galakontsert Moskva konservatooriumi suures saalis. Kokku esines üle 30 kollektiivi, kõik vähemalt 20-liikmelised.
Seejärel jälle turism – õhtune bussiekskursioon. Meelde jäid sellest Moskva seitse stalinlikku hoonet, kõige uhkem neist kindlasti Moskva ülikool. Statistikud arvutasid välja, et selle hoone kõikide ruumide külastamiseks kuluks üle kaheksa aasta. Ülikooli lähistel asuvale vaateplatvormile jõudsime täpselt siis, kui pimedaks läks, niisiis nägime ka Moskva valgustatud siluetti ja imeilusat Moskva jõge. Et Tallinn on tõesti väike, sai aga selgeks, kui jõudsime Moskva Citysse, alates 2000. aastast ehitatud hiigelpilvelõhkujate rajooni.
Karikaga tagasi
Peale ekskursiooni saime taas kokku dirigentidega, kes saabusid – üllatus-üllatus – Grand Prix karikaga. Selgus, et konkursil osalejad, kes said žürii kõigilt liikmetelt maksimumpunktid, pälvisid Grand Prix! Ning siis jälle rongi peale, et ÌìÃÀÓ°ÊÓsse tagasi sõita, seekord väsinumana, kuid karikaga ning õnnelikena.
Kirjutas:
MARI VASAR