Krohmseened – medalita kangelased taimeriigi teenistuses
Krohmseened on üle maailma levinud arbuskulaarset mükoriisat moodustavate seente hõimkond, kes moodustavad sümbioosi enamik maismaataimedega üle kogu maakera. Vastastiku kasulikus kooselus varustavad krohmseened taimi seeneniidistiku kaudu mullast ammutatud toiteainetega ning saavad vastutasuks taimedelt fotosünteesi käigus toodetud produkte. Lisaks kaitsevad krohmseened taimi ka mitmesuguse stressi eest, näiteks suurendades vastupidavust taimehaiguste ja ebasoodsate ilmastiku-tingimuste suhtes. Krohmseente elutegevuse käigus ning seeneniitide lagunedes eritub mulda valgulise struktuuriga glomaliin, mis aitab kleepuva ainena moodustada mullasõmeraid, suurendades mulla õhustatust ja veehoiuvõimet ning parandades vastupidavust erosioonile. Tavapäraselt seentega seostatavaid maapealseid viljakehi krohmseened ei moodusta. Järelkasv kindlustatakse mullasiseste eoste näol, mis kevade saabudes idanevad ning taaskord taimejuurt otsima asuvad.Fundamentaaluuringud on loonud aluse krohmseente kasutamisele praktilistes probleem-olukordades, kus inimmõju tõttu on kahanenud mulla viljakus ja bioloogiline aktiivsus, pärsitud on taimekasv ning põllumajanduslikes süsteemides vähenenud ka saagikus. Uute teadmiste lisandudes on krohmseente ja taimede vaheline kasulik kooselu pälvinud palju tähelepanu mitte ainult teadlaskonnalt, vaid järjest enam ka taimekasvatuse ja ökoloogiliste taastamisprojektidega seotud inimestelt.
Oma magistritöös Krohmseente rakendamine taimekasvu soodustava meetmena uurisin krohmseente paljundamist lihtsates ja kõigile kättesaadavates tingimustes, eesmärgiga luua praktilist oskusteavet, mida oleks asjahuvilistel võimalik väikesemahulises taimekasvatuses ka reaalselt rakendada. Samas võrdlesin ka oma-kasvatatud ja kaubandusvõrgust pärit krohmseeni sisaldavate toodete võimekust taimekasvu parandamisel.
[caption id="attachment_26402" align="alignleft" width="300"] Noored maisitaimed oma esimesel elunädalal. Foto: T.Vahter[/caption]
Läbi viidud katsete tulemusena selgus, et lihtsaimaks ja kõige paremini toimivaks krohmseente kasvatamise metoodikaks on nende paljundamine potikultuurides nn. lõkstaimedel, millele on lisatud krohmseeni sisaldavat niidukoosluse mulda. Kunstlikult madala toiteainete sisaldusega pottides kasvatatud maisitaimedel saavutati kõrge juurte kolonisatsioon krohmseentega, mis tegi võimalikuks nende edasise kasutamise inokulaadina. Hakitud maisijuuri kasutati inokulaadina edasises võrdluskatses kaubanduslike toodetega. Võrdluskatse tulemustena selgus, et kaubanduslikud tooted jäävad nii taimede biomassi suurendamisel kui ka juurte kolonisatsiooni tekitamisel tublisti alla omakasvatatud inokulaadile. Osalt on see rõõmustav, kuna tähendab, et lihtsates tingimustes kasvatatud inokulaatidel on arvestatav potents ning nende kasutamine võiks saavutada ka laiema kõlapinna. Saavutatud biomassi erinevus krohmseenteta kontroll-pottidega kuuendaks kasvunädalaks oli koguni 40 – 45%. Seega miks mitte juurutada populaarseks saanud kompostimise kõrval ka koduaias mõne krohmseene kultuuri kasvatamist. Samas iseloomustavad tulemused kaubanduslike toodete kvaliteedi suurt kõikumist, mida soodustab valdkonnaüleste standardite puudumine. Lähemal uurimisel selgus näiteks, et ühes krohmseeni sisaldama pidanud tootes lubatud seeni üldse polnudki. See aga heidab halba valgust pahaaimamatu kasutaja silmis nii tootjale kui ka ülekohtuselt krohmseentele endile.
Krohmseente rakendamine taimekasvu soodustamiseks on veel endiselt lapsekingades. Kuigi on palju, mida me teame, on ka palju sellist, mille kohta andmeid veel pole. Näiteks on hakanud kõlama küsimused krohmseente kaubanduslikust rändest ning sellest, kas see võiks tuua kaasa ebasoovitavaid tagajärgi. Vastuseta küsimusi on veel mitmeid, mistõttu tasuks krohmseente rakendamisest huvitatutel veel ehk esialgu kodumaiste seeneliikidega katsetada. Kuna krohmseentega tegeletakse kõrgel tasemel ka Eestis, võib arvata, et ükski suurem läbimurre meist selles vallas mööda ei hiili.
Oma magistritööst kirjutas kokkuvõtte nüüd juba geoökoloogia eriala vilistlane Tanel Vahter.
Foto postituse päises: Krohmseente ja taimede vaheline kooselu ehk arbuskulaarne mükoriisa on saanud oma nimetuse aine-vahetuse keskmes olevate puid meenutavate arbuskulite järgi taimejuurtes (arbuscula - lad.k väike puu või põõsas).