Kirju sotsioloogia üliõpilaste bakalaureusetöödest
Läbi aastate on sotsioloogia lõputöid kirjutatud põnevatel teemadel, mis ulatuvad soonormide, subkultuuride, rahvusliku kuuluvuse, hälbiva käitumise, linnaruumi ja kodanikuühiskonna uurimisest ajakasutuse (sh töö ja pereelu ühitamine), hariduse, õppimise ja tööturu trendide analüüsini. Sinna vahele jääb veel terve hulk kõikvõimalikke (elu)valdkondi.
Pilt on tõesti kirju ja peegeldab eriala mitmekesisust, kuna sotsioloogi „pilguga“ saab vaadelda-analüüsida-mõtestada kõiki ühiskonna nähtusi ja protsesse. Lisaks huvitavatele teemadele, on tööd ka heal tasemel. Nii on mitmed lõputöödest pälvinud tunnustust Ӱ Ülikooli siseselt ja üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil. õi siin ära märkida ei jõua, aga erialasse sissevaate tegemise eesmärgil tutvustan lühidalt kahte hiljuti kaitstud tööd, mis on uurimisviisilt erinevad – esimene kvalitatiivne, teine kvantitatiivne.
„Väikelapse vaktsineerimise otsust kujundavad tegurid väikelaste emade näitel“, Maarja Suklese bakalaureusetöö, aastal 2014 (juhendaja dotsent Liis Ojamäe)
Töös uuriti vaktsineerimisalase otsuse kujunemist ja tegureid, mis seda mõjutavad kuni 2,5-aastaste laste emade seas Eestis. Maarja Sukles selgitab töö aktuaalsust sellega, et vaatamata vaktsineerimise üldisele heale mainele, on viimase kümnendi jooksul üha enam tõusnud päevakorda vaktsineerimise ja selle riikliku regulatsiooni vastuolulisus nii väikelaste immuniseerimise vajalikkuse kui ka ohutuse osas. Väikelapse vaktsineerimine on vabatahtlik ja selle üle otsustab lapsevanem või seaduslik esindaja. Kuid see nö individuaalne otsus mõjutab ühiskonna epidemioloogilist olukorda ka tervikuna. Otsustamise protsess on aga keeruline, kuna nii vaktsineerimisel kui ka vaktsiinvälditavatel nakkushaigustel on potentsiaalne oht lapse heaolule ning vastavateemalist infot on palju, mitmesugust ja osaliselt vastuolulist.
Poolstruktureeritud intervjuude valimisse olid kaasatud võrdselt nii vaktsineerimise poolt kui ka vastu otsustanud väikelaste emad. Maarja Sukles toob välja, et teatud määral olid kõik intervjueeritud emad oma lapse vaktsineerimisalases otsuses kahtleval seisukohal, ka siis kui tehtud otsusega oldi suhteliselt rahul ja oma valikut peeti põhjendatuks. Tõdeti, et tõenäoliselt ei olda kunagi võimelised oma lapse vaktsineerimisalast otsust “lõplikult valmis” olevaks nimetama.
Autor kirjeldab vaktsineerimises ebakindlal seisukohal olevate emade otsustusprotsessi nii: emad, keda meditsiinitöötajad kaasasid arutellu vaktsiinidest ja vaktsiinvälditavatest nakkushaigustest tulenevatest ohtudest, väljendasid arstide ekspertiisi suhtes suuremat tunnustust ja usaldust võrreldes emadega, kes olid kogenud oma vaktsineerimisalaste kahtluste avaldamisel hukkamõistvat, kui mitte isegi ründavat suhtumist. Seega väga oluline on just usalduslik suhe meditsiinitöötajatega. Intervjueeritud soovisid, et meditsiinipersonal oleks nii patsientide (nt laps) kui ka patsientide esindajatega (nt vanemad) aktiivsemas interaktsioonis ning jagaks seejuures teadlikult ka kaasnevat vastutust.
Töö lõpus pakub Maarja Sukles välja ideid teema edasiseks uurimiseks. Näiteks on vaktsineerimisalases kirjanduses jäänud õigustamatult tahaplaanile nii väikelaste isade kui ka mõlema lapsevanema vahelise koostöö uurimine vaktsineerimisalase otsuse tegemisel. Seega võiks läbi viia paarisintervjuusid, mis võimaldaks põhjalikumalt uurida lapsevanemate tõlgendust ja nägemust oma lapse vaktsineerimisalase otsuse ja konteksti loomest.
„Haridusteede sooline diferentseeritus Eestis (erinevate kohortide võrdlus Eesti Sotsiaaluuringu baasil)“, Liisa Martma bakalaureusetöö aastal 2014 (juhendaja professor Ellu Saar)
Selle töö eesmärgiks oli uurida haridusteede soolist diferentseerumist pärast põhi- ja keskhariduse omandamist ning soolisi erinevusi omandatud haridustasemes. Liisa Martma võrdles 2004. ja 2005. aasta Eesti Sotsiaaluuringu andmetel nelja sünnikohorti ehk neid, kes on sündinud järgmistel aastatel: 1940–49, 1950–59, 1960–69, 1970–79. Bakalaureusetöö uudsus seisneb selles, et varasemalt ei ole Eestis uuritud, kuidas erinevate sünnikohortide korral sugu mõjutab haridusteede eristumist.
Viidates erialakirjandusele põhjendab autor teema olulisust sellega, et omandatud haridus on üks tähtsamatest teguritest, mis kujundab kaasaegsetes ühiskondades võimalusi tööturul. Muuhulgas on erinevused haridusteedes tihedalt seotud ebavõrdsusega tööturul. Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses aitaks kaasa ka soolise segregatsiooni vähenemisele tööturul (erinevatel ametikohtadel, erinevates majandussektorites, valdkondades töötamine), mis omakorda võiks vähendada soolist palgalõhet.
Ametialane sooline segregatsioon, mille tulemusena mehed ja naised koonduvad erinevatesse ametitesse ja majandussektoritesse, saab alguse juba keskharidust andva koolitüübi (üldkeskharidus vs kutseharidus) ja eriala valikuga. Analüüsist selgus, et sooline segregatsioon pärast põhikoolist edasi liikumist ning omandatud haridustasemes oli kõige suurem aastatel 1940–49 sündinutel. Keskkoolijärgses liikumises oli sooline segregatsioon suurim aga 1960–69 sünnikohordis.
Tulemused viitavad sellele, et juba pärast põhiharidust liiguvad tütarlaste ning noormeeste haridusteed erinevates suundades. Võrreldes tütarlastega oli noormeestel suurem tõenäosus põhihariduse järgselt jätkata õpinguid kutsekoolis ja tehnikumis ning väiksem tõenäosus jätkata õpinguid üldkeskkoolis. Seevastu tütarlastel toimus jagunemine erinevatesse õppeasutustesse enamasti pärast keskharidust. Üldkeskkooli lõpetamise järel oli aga noormeestel väiksem tõenäosus jätkata õpinguid kutseõppeasutustes (v.a. 1970-79 sündinutel), sest enamik neist, kes soovisid kutsehariduse omandada, tegid seda juba pärast põhihariduse omandamist. Võrreldes noormeestega oli tütarlastel suurem tõenäosus 1960–69 ja 1970–79 sünnikohortides omandada kõrgharidus.
Liisa Martma pakub välja, et antud teemat oleks huvitav edasi uurida ka nooremate sünnikohortide lõikes, mis annaks võimaluse näha, kuidas on veelgi pikema perioodi jooksul meeste ja naiste haridusteed eristunud.
Täpsemalt saab nii siin põgusalt tutvustatud töid kui ka ja kõiki teisi Ӱ Ülikooli lõputöid lugeda E-teadusraamatukogu ja .
Kindlasti saab ka tulevase kevade lõputööde „saak“ olema kirju!
Teksti autor: Eve-Liis Roosmaa, TLÜ ühiskonnateaduste instituut, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute keskuse nooremteadur, lektor ja sotsioloogia bakalaureuseõppekava kuraator
