Janne Jakobson: "Mina olengi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool"

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool tähistab märtsis oma 18. sünnipäeva ja palusime ülikooli loomise juures olnud inimestel meenutada ülikooli algusperioodi ja jagada toonaseid lugusid. Oma mõtteid jagab endine üliõpilasesindaja ja tänane ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli sümfooniaorkestri esindaja Janne Jakobson.

Foto: Janne Jakobson

Kui mõtled 2005. aastale – millised olid Sinu arvates toona ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli peamised rõõmud ja mured?

Aasta esimestel kuudel oli kõige suurem mure kindlasti see, kas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool tuleb või mitte. 18. märtsil 2005 asendus see mure hoopis rõõmuga ja jätkus töö selle nimel, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool oleks ka sisuliselt see mida oodati. Üliõpilastena hakkas üsna pea pärast seda meie argipäevi täitma mure ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼liõpilaselamute kehva seisukorra üle, mis 2006. aasta sügisel päädis valitsuse otsusega eraldada renoveerimiseks 160 miljonit krooni. Ka seda otsust oli oodatud pea sama kaua kui ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli loomise otsust.

Kes olid sel ajal ülikooli võtmeisikud ja milles seisnes nende panus?

Üliõpilastena oli meie jaoks üheks olulisimaks võtmeisikuks ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli projektijuht Leif Kalev, kelle väikeses kabinetis igal pinnal kõrgusid virnad üliõpilastöödega, mida tuli eest ära tõsta, et tekitada veidi istumisruumi tähtsate küsimuste arutamiseks. Muidugi ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli moodustamisega seotud kõrgkoolide rektorid eesotsas Mati Heidmetsa ja Tõnu Viigiga. 

Milline oli toona ootus – milliseks asutuseks pidi ülikool kasvama?Fotol intervjuu adnmine Riigikogu ees - Läänemets, Veldre, Jakobson

Üliõpilastena käivitas meid mõte parimast ülikoolist – ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù.  Samast ajast on ka pärit loosung "Mina olengi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool" ja usk, et iga ülikooli liige kasutab seda uhkusega. 

Kui võrdled toonaseid ootuseid tänase reaalsusega, siis kuidas need kooskõlas on? 

Usun, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool on tänaseks kasvanud toonastele ootustele vastavaks asutuseks. Oli ju ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli moodustamise üks eesmärkidest ka kõrgharidusmaastiku korrastamine, tollel ajal tegutses Eestis erinevaid üli- ja kõrgkoole väga palju, vist isegi 60 ringis.

Täna esindan ülikooli läbi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli sümfooniaorkestri, kes on tunnustatud ja hinnatud koostööpartner Euroopa ülikoolide sümfooniaorkestrite seas. Kuigi nii ülikooli kui ka orkestrina oleme Euroopa mõistes noored ja väikesed, suudame rahvusvahelistele partneritele muljet avaldada just oma innovaatilisuse ja võimega suuri projekte väga hästi ellu viia. Seetõttu on meid kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse projektidesse sh Loov Euroopa ja Erasmus+ rahastus, mis kümnendat hooaega tegutseva orkestri kohta on kindlasti tunnustamist väärt näitaja.

Milline on olnud Sinu arvates ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kujunemisloos kõige märgilisem sündmus? Miks just see?

Minu üliõpilasaastate algus langes mõnes mõttes väga õnnelikule ajale, sest märgilisi sündmusi jagus. Kindlasti ülikooliseaduse muutmise teise ja kolmanda lugemine, kus üliõpilastena ise kohal olime. Just teisele lugemisele eelnes palju ärevust ning rohkearvulise üliõpilaste esindusega sellel hetkel Riigikogu rõdul viibides näitasime, et ka üliõpilaste jaoks on oluline, et moodustatakse ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool. Eriliselt on meelde jäänud veel 18. märts 2005 varahommik, mil Terra maja ees " ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli" nimetahvel asendati " ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli" nimetahvliga ja 24. veebruar 2006 mil esmakordselt sai ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teklid peas Pika Hermani torni juures lipuheiskamisel käidud.

Kui Sina oleksid täna ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli juhitüüri käsutaja, siis kuhu poole ülikooli kurssi suunaksid? Miks nii?

Usaldan seda juhti, kes ülikoolile on valitud ja tema meeskonda ning nende poolt valitud suunda. 

Tule ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli sünnipäevale