Integreeritud loodusteadused - esimene õppeaasta
Kuigi esimene vastuvõtt õppekavale toimus alles 2015. suvel, siis tegelikult ulatub õppekava ajalugu juba 2013. aasta sügisesse, mil esimest korda istuti maha ning peeti aru, kuidas TLÜs loodusteaduste õpetamisega edasi minna. Vastuvõtuarvud bakalaureuseastme loodusteaduste õppekavadele olid pikalt kukkunud ja mitte ainult TLÜs, samas vajadus loodusteadusliku kõrgharidusega inimeste järele ühiskonnas polnud siis ega pole praegugi kuhugile kadunud. Lahenduseks sai toona välja mõeldud õppekava kontseptsioon, mis ühendab endas kõik klassikalised loodusteaduslikud suunad – keemia, füüsika, bioloogia ja geograafia, laseb üliõpilasel neist ise endale meelepärane komplekt koostada ning pakub võimaluse integreerida seda infotehnoloogia õppimisega. Lisatud sai ka võimalus ühendada nö. pehmemad ehk ühiskonna jätkusuutlikku arengut puudutavad teemad tavaloodusteaduslikega.
Huvi uue õppekava vastu oli vastuvõtuperioodil märkimisväärne, laekus 125 avaldust – umbes pooled vastuvõtueksamiga konkursile ja pooled konkursile, kus vastuvõtueksami asemel arvestati gümnaasiumi matemaatika eksami tulemust. Uuenduslikule õppekavale kohaselt toimus ka vastuvõtueksam senisest erinevalt. Kui tavapäraselt tähendab loodusteaduste õppekavadel vastuvõtueksam kirjaliku testi täitmist, siis Integreeritud loodusteaduste puhul said kandidaadid valida endale etteantud nimekirjast kaks probleemipõhist küsimust, millest ühele tuli vastata kirjalikult ja teisele suuliselt vastuvõtukomisjoni liikmetega suheldes. Suulise osa sisseviimise eesmärk oli ühelt poolt anda kandidaatidele võimalus saavutada ülikooliga kohe isiklikum kontakt ning teiselt poolt anda vastuvõtukomisjonile võimalus hinnata üliõpilase oskust oma argumente tegelikus aruteluolukorras esitada. Uus formaat õigustas ennast hästi, kuna enamik lõpuks õppima tulnutest olid just need, kes osalesid ka vastuvõtueksamil.
Septembri alguses kogusime veidi üle kolmekümnelt õppima tulnud üliõpilastelt ka tagasisidet selle kohta, miks otsustati just selle õppekava kasuks ning valdavalt oli argumendiks just see, et on võimalik erinevaid erialasid kombineerida. Esimesel semestril pidid kõik õppima tulnud küll läbima ühiseid loodusteaduste alusaineid, kuid teiseks semestriks jõudis esimeste valikute tegemise aeg kätte. Jaguneti kõigi väljapakutud suundade vahel. Kõige populaarsemaks valikuks osutus Klassikaliste loodusteaduste peaerialal geoökoloogia moodul, populaarne oli ka Jätkusuutliku arengu peaeriala. Ligi pooled 26-st õppekavale teiseks semestriks alles jäänud üliõpilasest otsustasid just nende kahe valiku kasuks. Klassikaliste loodusteaduste peaeriala valinutel seisab kevadsemestri lõpuks ees juba järgmiste moodulite valimise aeg. Selleks, et üliõpilased suures valikute tulvas päris ära ei eksiks, on toimunud ja toimub ka edasipidi erinevaid suundi tutvustavaid infotunde ja individuaalnõustamisi.
Kuidas see esimene aasta siis lühidalt kokku võtta? Õppekava märgati ning kandideeriti sellele õppima, järelikult on kombineeritud õppekavad tõenäoliselt õige tulevikusuund. Nagu ikka, on olnud väljalangejaid, kuid rõhuv enamik üliõpilasi on seni õppekavaga rahul olnud. Selgema pildi saa loomulikult alles siis, kui esimene lend lõpetama hakkab. Arendustöö õppekava kallal aga ei lõppe – näiteks juba uuest vastuvõtust alates hakkavad niigi interdistsiplinaarsed üliõpilased koos teiste õppekavade üliõpilastega läbi viima praktilisi ühisprojekte. Seega ootame õppekava vastu jätkuvalt kõrget huvi ka algaval suvel.
Marko Vainu, Integreeritud loodusteaduste õppekava kuraator
