Hurmur püüdleb eestlaste kõrgema inimõigusalaste teadmiste poole
Projekti Hurmur raames luuakse ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli juurde inimõiguste uurimiskeskus, mis tegeleb teadustööga, kuid läbi töötubade soovitakse inimõigusalaseid teadmisi jagada kõikide huvilistega.
Hurmuri projekti üks põhieesmärke on inimõiguste uurimiskeskuse rajamine, mis on osa ülikooli struktuurist. Esialgsete plaanide järgi valmib keskus selle aasta lõpuks. „Keskuse põhitöö on õigusalase teadustöö tegemine, mille fookuses on inimõiguste valdkonna kaks uurimissuunda: inimõiguste universaalsus ja uued inimõigused,“ tutvustas projekti üks eestvedajatest, rahvusvahelise õiguse lektor Tiina Pajuste.
Teine eesmärk on rahvusvahelise levikuga ingliskeelse teadusajakirja „East European Yearbook of Human Rights“ loomine ja väljaandmine. Ajakiri saab olema akadeemiline mitte populaarteaduslik ja nagu nimigi ütleb, keskendub väljaanne Ida-Euroopa inimõiguste alasele praktikale. Ajakirja raames tehakse koostööd ka teiste Balti ja Ida-Euroopa riikidega, kuid kaastöid oodatakse ülemaailmselt. Juba suve lõpus saadetakse välja esimene kutse artiklite esitamiseks.
Kui projekti raames väljaantav ajakiri on suunatud eelkõige teaduritele, siis keskusel on kavas ka tegevusi, kuhu on oodatud kõik huvilised. „Järgmisest õppeaastast on meil plaanis inimõiguste aktivistidega korraldada iga kuu töötubasid. See ei ole ainult akadeemiline üritus, vaid plaanime teadustöösse kaasata ka praktikute vaateid,“ selgitas Pajuste.
Töötubasid hakatakse pidama Eesti ühiskonna päevakajalistel teemadel nagu näiteks naisõigused ja pagulased. „Oluline ongi see, et inimõiguste keskus leiaks oma koha Eestis ja kaasaks laiemat üldsust, mitte ei jääks ülikooli keskseks,“ märkis projekti eestvedaja.
„Eestlased ei ole praegu kuigi teadlikud inimõigustest ja sellest millised üldse inimõigused on – uurimused tõestavad, et teadmised on väga piiratud. Näiteks ei teata seda, et inimõiguste kaitseks saab kusagile pöörduda,“ möönis Pajuste ning avaldas lootust, et keskuse abil võiks eestlaste teadlikkus inimõigustest kasvada. Hurmuri projekti kestus on kolm aastat ning selle lõpupoole hinnatakse tegevuste mõju ja kasutegurit ühiskonnale.
Hurmuri eestvedajad on teadmisi ammutanud välismaalgi. Tiina Pajuste ise, keskuse juht ja inimõiguste dotsent Mart Susi ning teadusassistendid Mariliis Rannamaa ja Özgür Baykara külastasid Kopenhaagenis projekti partnerit Taani inimõiguste instituuti. Seal toimusid töötoad ning ühiselt koostati Eestisse rajatava keskuse kontseptsioon ning pandi paika valdkonnad, kus hakatakse praktilisi probleeme lahendama.
„Taanlased kui kogunenud inimõiguste keskuse käivitajad aitasid meid plaani koostamisega – millised praktilised sammud me peame tegema ning millised kontseptuaalsed probleemid lahendama selleks, et keskusega edasi minna,“ muljetas Pajuste, kes siirdus Kopenhaagenist otse Saksamaale projekti partneri Kieli Ülikooli juurde. Kieli Ülikool annab välja inimõiguste teemalist ajakirja ning seal tutvustati trükise koostamise praktilist poolt.
Selle aasta alguses sai ühiskonnateaduste instituut 1 014 000 euro suuruse rahastuse projektile "Hurmur: inimõigused – tõstame ühiselt tipptaset", mis laiendab otsustavalt inimõiguste maailmatasemel uurimispiirkonda Euroopas.
Projekti Hurmur nimetus on tuletatud ingliskeelsetest sõnapaaridest: HUman Rights – MUtually Raising excellence.
Autor: Katre Pilvinski, ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist
