Hõimurahvastel külas turbasamblaid uurimas
Selle aasta 28.juunist kuni 11.augustini toimus Venemaal, St. Peterburgi piirkonnas ning veidi eksootilisemas Handi-Mansimaal (Lääne-Siberis) järjekorras kuues turbasambla sümpoosion (VI International Meeting on the Biology of Sphagnum of International Association of Bryologists), mille peakorraldajaks oli Yugra Riikliku Ülikooli professor Elena Lapsheva. Eestist osalesid antud üritusel TLÜ ökoloogia eriala doktorandid Martin Küttim ja Anna-Helena Purre. Martin tutvustas turbasammalde talveökoloogiat seoses toiteainete kasutamisega ning Anna-Helena kõneles erinevate keskkonnategurite mõjust turbasammalde biomassile freesväljadel.
[caption id="attachment_26718" align="alignleft" width="200"] Eesti delegatsioon kohalikeks kehastatuna (Foto: S. Sprainaite)[/caption]
Kahe päeva jooksul tutvusime laia valiku teemadega turbasammalde levikust ja ökoloogiast kuni turbasammalde tööstusliku kasvatamiseni (ing. k. Sphagnum farming), pakkumaks jätkusuutlikumat alternatiivi turba kasutamisele aianduses. Põhirõhk Peterburi ümbruses ning Handi-Mansimaal oldud ajast veetsime erinevates soodes, saades praktilise kogemuse meil vähemlevinud, idapoolsemate ja mandrilisema levikuga liikide määramisel välitingimustes ning mikroskoobi all. Veelgi olulisemaks võib aga pidada arutelusid ja teadmistevahetust kolleegidega Saksamaalt, Tšehhist, Rootsist, Iirimaalt, Kanadast, Soomest, Leedust ja Venemaa avarustest. Lisaks turbasammaldega tutvumisele nautisime kesk-taiga metsasust ning laiu tasandikke ja maailma suurimaid soo-alasid, mille looduslikku välisilmet vähendavad vaid nafta ja maagaasi pumpamiseks loodud infrastruktuur ja selle tarbeks ehitatud asulad. Lisaks soodes müttamisele tutvusime kultuuriprogrammi käigus kohalike põlisrahvaste - hantide ja manside - eluolu ja kommetega ning saime osa venepärasest soojusest ja külalislahkusest. Reisi kokkuvõtteks saame tõdede, et Eestis on sarnaselt meie põhja- ja idanaabritele säilinud soode ning turbasammalde rohkus ja mitmekesisus.
Eestlaste sõitu Lääne-Siberisse toetas Euroopa Regionaalarengu Fondist Sihtasutus Archimedes.
Kirjutasid Anna-Helena Purre ning Martin Küttim.