Eimar Veldre: " ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli oli, on ja saab olema ka edaspidi vaja"
Tallinn Ãœlikooli sünnipäevakuul palusime erinevatel ülikooli alguse juures olnud inimestel meenutada ülikooli loomise perioodi. Oma mälestusi jagab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vilistlane ja endine üliõpilasliider Eimar Veldre.
Kui mõtled 2005. aastale – millised olid Sinu arvates toona ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli peamised rõõmud ja mured?
2005. aasta oli loomise ja üleminekuaeg. Senised asutused ja struktuurid, töökollektiivid ja organisatsioonikultuurid tuli ühtlustada ja uuendada. Ma olin just augustist 2004 aprillini 2005 ajateenistuses, ent mu ülesandeks oli koostada üliõpilaskonna uus põhikiri, mis paneks aluse tudengite esindus- ja osalusviisidele ülikoolis keskselt ja akadeemilistes üksustes. Kevadel oli muude eelnõude kõrval ka toonases ülikooli nõukogus palavad arutelud kuidas tudengkond peaks organiseeruma ja osalema uue ülikooli juhtimises.
Kes olid sel ajal ülikooli võtmeisikud ja milles seisnes nende panus?
Mul on meeles toonane rektor professor Mati Heidmets. Tema rahulik, kaasav ja sihikindel juhtimine tõi ühinemiste teel sündiva ülikooli läbi suurtest raskustest. Eriti nn Tartu koolkonna kohati veidraks läinud arutelude ja tegude rägastikust. Ülikool sündis vastandumiste kiuste ja selles oli asendamatu roll just temal.
Milline oli toona ootus – milliseks asutuseks pidi ülikool kasvama?
Ambitsioon oli kõrge. Uut ja teistmoodi. Visioon oli akadeemilisest kooslusest, ülikoolist kui akadeemilisest ja kaasaegsest vabariigist. Eks oli ka teisi ootusi jätkata pedagoogikaülikooli laiendusena või olla hoopis jagatud teiste kõrgkoolide vahel või moodustada uus ühine ülikool TTÜ-ga. Aga need suunad olid arutelus kõrvalised ja pigem kinnistasid juba valitud teed.
Kui võrdled toonaseid ootuseid tänase reaalsusega, siis kuidas need kooskõlas on?
Akadeemiliselt tasemelt on areng olnud toonase ambitsiooni järgi. Eks hoogu on tagasi hoidnud rahaliselt kasin riiklik kõrghariduspoliitika, ent vaadata kasvõi milliseks on arenenud ülikooli kirjastus – mina suure raamatusõbrana olen väga rahul.
Milline on olnud Sinu arvates ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kujunemisloos kõige märgilisem sündmus? Miks just see?
See kuidas Tartu koolkond oli vastu meie Alma Materi sünnile. See vaid kinnitas kuivõrd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli oli, on ja saab olema ka edaspidi vaja.
Kui Sina oleksid täna ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli juhitüüri käsutaja, siis kuhu poole ülikooli kurssi suunaksid? Miks nii?
Akadeemiliselt püsiks samal sihil. Hoiaks head kollegiaalselt õhkkonda ning teeks rohkem tööd selle nimel, et nii meie ülikool kui ka kõrgharidus ühiskonnas laiemalt oleks enam väärtustatud. Kõrgkoolide ühine huvikaitse, ja seda koos üliõpilaskondadega, on ülioluline hoidmaks Eesti kõrgharidust ja suunamaks otsuseid riigis õiges suunas. Siin on määrav roll rektoril, juhtkonnal ja üliõpilaskonna juhatusel.