Eestlane võib õppida ka võõrkeeles
Inglisekeelne õpe pakub rohkem võimalusi, valikut ja vabadust.
Inglise keel on meie aja maailmakeel. Selles õppimine avab suure tõenäosusega rohkem uksi ja avardab edasisi õpingu- ja karjäärivõimalusi.
Teiseks on inglisekeelses õppes palju mitmekesisem üliõpilaskond, mis tähendab teistsuguste kultuuriliste ja sotsiaalsete praktikate tundmaõppimist, võimalust areneda inimesena.
Kolmandaks on eesti keeles õppivate üliõpilaste võimalused vähenemas. Kärbitakse nii õppekavade, -kohtade kui ka ainete arvu, järelikult valikuvõimalusi. Õppijate soov on aga haridusele paremini ligi pääseda ning kujundada seda rohkem oma eelistustest lähtudes.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
on rahvusvahelistumine üks pikaajalisi arengueelistusi. Siin leiab sadu välisüliõpilasi ja arvukalt välisõppejõude. Lisaks saab teise riigi kogemuse Erasmuse kaudu, minnes semestriks või kaheks mõnda meie arvukatest partnerülikoolidest Euroopas.
ÌìÃÀÓ°ÊÓs õppimine võimaldab rohkem kasutada varasemaid kogemusi ja sidemeid. Vanemad ja sõbrad on lähedal, seniste tegevuste ja harrastustega on lihtsam jätkata. Paremini saab ligi praktikavõimalustele, mida Eesti tööjõupuuduse juures jagub.
Soovi korral saab mõned ained võtta eesti keeles, et saada selgeks kaks erialakeelt ühe asemel ning hakata looma erialast võrgustikku ka Eesti tudengite hulgas. Eriti võib see kasuks tulla bakalaureuseõppes, mis annab nii võimaluse jätkata Eestis kui minna magistrantuuri välisülikooli.
Küsimus pole niivõrd valdkonnas, millele keskenduda, kui soovis kujundada elu ja karjäär selliselt, et sellel on rahvusvaheline mõõde, mis annab muu hulgas võimaluse tegutseda ühel ajal nii Eestis kui ka mõnes teises riigis. Eriti on rahvusvahelise ja kodumaise kogemuse ühendamisest kasu juhul, kui pole soovi Eestist kindlasti ära minna, aga tulevikukavades on koht ka rahvusvahelisel koostööl.
Inglise keeles õpetamise
taseme pärast ma väga ei muretse. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis kehtib reegel, et lisaks erialateadmistele peab õppejõud valdama inglise keelt vähemalt Euroopa Keelemapi C1 tasemel, mis tähendab väga head keeleoskust. Ãœlikoolis inglise keeles õpetada soovijate keeleteadmisi testitakse eraldi.
Muidugi on rahvusvaheliselt avatud ülikoolis osa õppejõude teistest riikidest, mitme emakeel ongi inglise keel.
Vähemalt meie riigiteaduste kogemus näitab, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli bakalaureuseõppe lõpetajad pääsevad väga edukalt magistriõppekavadele nii Eesti kui ka teiste riikide ülikoolides.
Poliitika ja valitsemise inglisekeelset bakalaureuseõppekava oleme kujundanud selliselt, et meie traditsiooniliselt tugevad riigiteaduste erialapädevused oleksid arendatud rahvusvahelist liikuvust võimaldaval viisil, seda nii edasiõppimise kui tööelu mõttes.
Põhimõtteliselt võiks meie lõpetaja tulevikus ennast teostada nii Eestis kui ka mõnes välisriigis, olgu siis avalikus-, era- või mittetulundussektoris, aga ka rahvusvahelise organisatsiooni juures.
Suur õnnestumine on,
kui õppekava lõpetajad hakkavad edasiste õpingute järel tegutsema selliselt, et ühendavad Eesti ja mõne teise riigi võimalused ning loovad uusi tööturunišše ja karjääriteid. On ju õppekavas mõeldud praktiliste oskuste kujundamisele bakalaureuseõppele sobivates liinides, mida täiendab võimalus teha interdistsiplinaarne arendusprojekt, millest võib suurepärase idee korral välja kasvada ka oma ettevõte või organisatsioon.
Võrreldes eestikeelse õppekavaga on suuremad nii pakutavate ainete hulk kui ka üliõpilaste valikuvõimalused. Inglisekeelne õppekava hõlmab lisaks poliitikale ja valitsemisele ka rahvusvaheliste suhete ning majanduse ja juhtimise sisumooduleid, mis võimaldab üliõpilasel kujundada endale sobiv pädevuste arengu tee ja avab mitmekesisemad edasiõppimise võimalused.
Ülikooli moto on uutmoodi akadeemiline. Poliitika ja valitsemise bakalaureuseõppekaval tähendab see üliõpilasele võimalust kujundada endale sobiv arengutee, kasutades laialdast vabadust vastutustundlikult ehk lisades riigiteaduste tuumikpädevustele endale sobivaid spetsialiseerumisi ja oskusi, neid võrgustumise, praktika, arendusprojekti ja lõputööga kinnistades ning leides 21. sajandi võimaluste kirjususes endale sobiva lahenduse.
Kirjutas Leif Kalev, riigiteooria professor
