Eesti ranniku ja madalmere elupaikadega seonduv sai selgemaks
Maismaa kohta on enamasti üsna lihtne erinevat tüüpi teavet koguda. Võta tarvilikud töövahendid ning seadmed kaasa ja mine uuri. Kui vaja, võta uurimisalalt proovid ning näidised kaasa, vii laborisse ja uuri seal edasi. Mere põhjas, isegi Läänemeres ja madala vee tingimusis, on detailsemaid uuringuid oluliselt keerukam ja kulukam läbi viia.
EL Loodusdirektiivi kehtima hakkamisest peale 1992. aastast alates on muude tegevuste hulgas liikmesriigid pidanud inventeerima enda territooriumil asuvaid direktiivi esimeses lisas toodud elupaiku. Sinna nimekirja kanti EL-i poolt elupaigad, mille kaitsmine eeldab nö loodushoiualade loomist. Eestis hakati elupaikade inventuuri tegema selle sajandi alguses. Peale inventeerimist koostavad liikmesriigid iga kuue aasta tagant iga elupaigatüübi kohta seisundiaruandeid. 2014. aastal käivitati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste raames ja EV Keskkonnaministeeriumi vahendusel mitmeid projekte veega rohkemal või vähemal määral seotud elupaikade kohta. TLÜ ökoloogia keskus ja selle eelkäija Ökoloogia Instituut on kogu oma tegutsemise vältel ühe valdkonnana katnud rannikualade ja seal aset leidvate protsesside uurimise. Ühe mainitud toetuste allprojekti raames inventeerisid ranniku maismaalisi elupaiku ja töötasid välja nende seisundi seiramise metoodika ökoloogia keskuse teadlased.
[caption id="attachment_21633" align="alignleft" width="200"] Eesti Mereinstituudi juhtivteadur Georg Martin seiremetoodikatest kõnelemas (Foto: Raimo Pajula)[/caption]
14. aprillil toimus TLÜ-s ühisseminar Balti Keskkonnafoorumiga, kus tutvustati ranniku ja madalmere elupaikadega seotud projektide tulemusi. TÜ Eesti Mereinstituudi ettekanded keskendusid madalmere elupaikadega seonduvale. Kolleegid andsid teada, et projekti käigus uuriti välitöödel päriselt läbi arvestatav osa rannikumere põhja (enamasti tehakse taolisi uuringuid modelleerides). Lisaks varasemate uuringute andmetele on madalmerest nüüdseks kaardistatud peaaegu kolmandik. See on veealuste uuringute spetsiifikat arvestades üsna tubli saavutus. Samuti leidsid nad mitmeid selliseid alasid, mis väärivad edaspidiseid detailsemaid uuringuid ja mitte ainul merebioloogide ja merezooloogide poolt. Lõpetuseks tõdesid kolleegid, et madalmere elupaigad, lähtudes Loodusdirektiivist, on meil üsna heas seisundis.
[caption id="attachment_21634" align="alignright" width="200"] ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ökoloogia keskuse uurimisgrupi liikmed Hannes Tõnisson ja Reimo Rivis (Foto: Raimo Pajula)[/caption]
Teine pool seminarist käsitles enamikke maismaalisi mereäärseid elupaiku: kivi-, liiva- ja pankrandu, sisemaa pool olevaid luiteid, luidetevahelisi niiskeid nõgusid ja teisi – kokku kahtteistkümmet erinevat elupaigatüüpi. TLÜ uurimisgrupp tõi välja, et nende elupaikadega levik ja maht ei vasta täpselt vastavas riiklikus andmebaasis olevale. Peamised erinevused tekkisid elupaikade määratlemisest ja kaardistamise põhimõtetest. Projekti käigus koostati lihtsasti arusaadav elupaikade määratlemise tabel ning kaardistamise eeskiri. Samuti töötas projektimeeskond välja nende elupaikade seisundi seire metoodika. Kuna rannikualade arengut Eestis mõjutavad kõige enam maakerge ja teised looduslikud tegurid ning vähem inimese tegevus, siis ka ranniku maismaaliste elupaikade seisund tervikuna on paljude naabritega võrreldes väga hea. Samuti põhjustab maakerge seda, et paljud nendest elupaigatüüpidest on meil pidevalt arengulises üleminekus (suktsessioonis) ja ühe elupaiga muutumine teiseks kümnekonna aasta jooksul võib olla üsna tavaline.
Nende projektide praktiline väärtus seisnes selles, et nüüd on riigil olemas selge metoodiline tugi, mis võimaldab täpsemat sisendit EL vastavasisulisse aruandlusse. Pikkemas perspektiivis peaks nende tegevustega – elupaikade seisundi jälgimisega – kaasa aitama siinse ja Euroopa loodusliku mitmekesisuse säilimisele.
Autor: Reimo Rivis, TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi loodusgeograafia dotsent ja ökoloogia keskuse teadur