Austraalia - Eesti inimesed, geo-teadused ja mäetööstus
Eelmisest võisite lugeda, kuidas kulges rannikute uurimise teaduskonverents. Kuna minek oli kaugele (lennujaamades ja lennukites tuli veeta umbes 30 tundi), siis oli mõistlik natukene lisaaega kulutada ka silmaringi laiendamiseks ning uute teadusalaste kontaktide loomiseks.
Et konverentsi lennuväsimuse tõttu mitte maha magada, siis vahetult enne konverentsi planeeritud puhkepäeval külastas valdav osa Eesti delegatsioonist Sidney külje all olevat Blue Mountain-s regiooni – sealseks põhiliseks geoloogiliseks vaatamisväärsuseks on ulatuslik kanjonite süsteem, mis liivakivisse kulutatud. Tänaseks on kanjonite perved kaetud ulatusliku rusukaldega, millel kasvab võrdlemisi tihe eukalüpti mets. Päike, eukalüpti aurud, järsud tõusud ja langused tekitasid lauskmaa inimestes meeldiva väsimuse ja aitasid juba esimese ööga õigesse ajavööndisse magada.
Kogu meie delegatsioonil õnnestus külastada Sideny Eesti Maja – koht kus võib saada eestipärast hapukurki, kartulisalatit ja palju muid eesti toite. Tolles majas töötab nn E-klubi, mis igal neljapäeval toob kokku kümneid eestlasi. Muuseas, Sidney piirkonna eestlaste kogukond ulatub väidetavalt 3000 hingeni! Paljud on neist „seljakotirändurid“, aga on ka veel mitmeid II Maailmasõja põgenikke ja nende lapsi.
Kui nüüd ühendada sõnad geo-teadused, mäetööstus ja eestlased, siis leiame siin kohe tugeva seose. Sidneys õnnestus meil külastada ühe välis-Eesti arhitekti kodu, kelle isa oli II Maailmasõja järgselt eest vedanud mitmete sealsete söekaevanduste projekteerimist ja rajamist, eelkõige Gladstone piirkonnas. Gladstone on muide Austraalia suuruselt viies sadamalinn ja seal paikneb maailmas suuruselt 4. kohal olev söeterminal.
Konverentsi järgselt tutvuti esmalt Frazeri saarega. Tegemist maailma suurima liivasaarega (umbes 120*24 km) ja omab seetõttu rannikuurijate seas eriti olulist kohta. Siin on viidud läbi hulgaliselt uuringuid ja jälgitud erinevate kihtide paiknemist ja paiknemises esinevaid seaduspärasusi – uurimisvaldkond millega hetkel intensiivselt tegeleb ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ökoloogia keskus. Lisaks saare teaduslikule tähtsusele ei saa märkimata jätta 75-Mile Beach, mille nimi tuleneb sellest, et see on 75 miili pikk ja kogu selle ulatuses võib sõita autoga. Tegemist on lausa ametliku Austraalia maanteega, kus on isegi liiklusmärgid üleval. Kuna Austraalias on palju ruumi, siis ei pea seal paljusid asju ära keelama (nagu rannas sõitmine, vt pilti postituse päises), vaid igale tegevusele leitakse sobiv koht.
Gladstone´st väljuvad laevad ka Suurele Vallrahule, siinsest sadamast väljub ka katamaraan Heroni saarele. Katamaraani sõit Heroni saarele võtab umbes 2,5 tundi (70-80 km) ja avamerele kohaselt raputab umbes sama hullusti kui Pärnust Ruhnu sõitev laev. Heroni saare näol on tegemist ühe lõunapoolseima Suure Vallrahu korallsaarega, millele on püstitatud Queenslandi ülikooli uurimisjaam. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool viis koostöös Sydney ülikooliga siin läbi uurimistööd, mille kaugemaks eesmärgiks oli kliimamuutuste mõju selgitamine sealsete randade arengule.
Peab mainima, et üks asi toimib Austraalias väga sarnaselt Eestile. Umbes kuu varem sai taotletud uuringu luba ja koostatud selle tarvis põhjalik uuringuplaan. Seos Eestiga seisneb selles, et omal käel taotletud täiendav luba saabus umbes kuu peale uurimisjaamast lahkumist – ka sealsed ametnikud ei julge keerulistele teadusprojektidele luba anda. Tänu Sydney ülikoolile ja nende püsiloale lubati siiski uuringuid teostada taimkatteta alal. Õnneks ei seganud loa puudumine planeeritud töid (oluliselt).
Vabadel ajahetkedel, kui kohalikud targu kuskil päikese varjus puhkasid, oli võimalik minna rannikumerre snorgeldama. Läänemere võrdlemisi igava põhjaga harjunule oli sealsete, värvikate koralli-puhmaste (ja nende vahel liikuvate ilusate kaladega kaunis raske harjuda. Mõne aja möödudes sai ka aimu, miks snorgeldamise lahe nimeks oli Shark Bay – korallide vahel olevatel liivastel aladel lihtsalt kubises haidest ja raidest ja pidi olema hoolas, et viimastele mitte peale astuda. Sealsed haid ja raid on üldiselt ohutud loomad, kui just ise peale astuma ja torkima ei lähe. Vette minek nõuab seal mitmeid eelteadmisi. Lisaks sellele, et vältida raidelt elektrilöögi saamist, tuleb hoida silmad lahti muude elajate osas, näiteks stonefish (nö kivimoodi ogadega kala), meduusid mis põhjustavad kogu keha halvatust ja südame seiskumist, karbid, mis võivad jalast kinni haarata ja mille lõksu võib jääda, merimadu ja veel palju muid koledaid elajaid, kes suuremal või vähemal määral võivad surmavateks olenditeks osutuda.
Elu uurimisjaamas oli suhteliselt tavapärane. Süüa tuli teha ise ühis-köögis. Kraanist tulev vesi oli tehtud mereveest, soola eemaldamise teel ja maitses üsna halvasti. WC-s kasutati nö korduvkasutatavat vett. Teadlastele mõeldud tubades oli suhteliselt soe ja oma olemist oli võimalik jahutada ventilaatoriga. Saarel elab tohutul hulgal linde, lisaks sellele, et nende pea vihmana langevad väljaheited teadlastele natukene meelhärmi põhjustava, tegid nad ööpäevaringselt põrgulärmi, nii et vaatamata palavusele ei olnud mingit soovi öösel aknaid avada, parem oli taluda umbes 30-kraadist palavust!
Uurimisjaamas tegutsev tugipersonal oli väga abivalmis. Pagas toimetati laevale, laevalt jaama ja uuesti laevale. °Ãµ¾±°ì mured lahendati koheselt. °Ãµ¾±°ì töötas nagu kellavärk, alates sellest, et Gladstone sadamas tuli laevale pääsemiseks öelda vaid oma nimi, kuni selleni, et tagasituleku laeva oodates tuli uurimisjaama administraator sadamasse isiklikult tänama kamaÅ¡okolaadi ja Eestit tutvustava raamatu eest, mis talle veidi varem tänutäheks sai jäetud!
Seesuguste kaugete saarte külastamisel soovitatakse alati varupäevi jätta (kui tormi korral laev ei sõida), nii ka sellel korral. Varupäeval õnnetus külastada Callide söekaevandust ja sealset ulatuslikku veehoidlat, Mount Scoria unikaalset vulkaanilist mäge ja Cania rahvusparki.
°Ãµ¾±°ìide mugavustega harjunud eestlastele veel paar nõueannet lõpetuseks: 1) alates õhtul kella 8-st sõites ei ole Austraalias isegi umbes 300 km pikkusel lõigul võimalik leida ainsatki avatud tanklat; 2) Austraalias peab kindlasti meeles pidama, et enamasti puuduvad teenindusasutustel avamise ja sulgemise kellaajad ning selle asemel on kirjas „from early till late“ mis tähendab avamist umbes kell 5 hommikul ja sulgemist umbes kell 8 õhtul.
Kirjutas Hannes Tõnisson, TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur