Järgmisel aastal täitub 15 aastat õppekava avamisest ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Haapsalu Kolledžis. Õppekava arendati välja tolleagse Riigiteaduste osakonna õppejõudude poolt koostöös Haapslu Kolleži ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikooli Majandusteaduskonnaga.
Esialgsel programmil oli väga tugev regionaalne dimensioon, eelkõige oli eemärgiks pakkuda õppimisvõimalusi piirkonna inimestele, kes juba töötasid valdkonnas, kuid kellel puudus kõrgharidus või oli see omandatud varasema riigikorra ajal. Õppekava avamist toetasid Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus ning aktiivseks koostööpartneriks oli ka Läänemaa Arenduskeskus. Seega võib öelda, et programmi käivitamine initsieeris keskkonna, mis võimaldas halduse- ja ärinduse alaste teadmiste laienemist piirkonnas ning regionaalse koostöövõrgustiku tekkimist. Samas kattis programm kümnekonna aastaga ka piirkonna koolitusvajaduse ja tekkis vajadus õppekava edasiarendmiseks. Uuendatud õppekava käivitati Riigiteaduste instituudi poolt 2010. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓs.
Õppekava on paindlik ja populaarne sisseastujate hulgas
Õppekava peamiseks sihtgrupiks on halduse- ja ärikorralduse valdkonnas juba töötavad inimesed. Kui proovida iseloomustada õppekava ühe sõnaga, siis oleks selleks kindlasti paindlikkus. Õppetöö ühendab akadeemilisi ja praktilisi aineid, võimaldab valida lisaks põhiainetele ka teisi riigiteaduste valdkonna aineid ning varasemate õpingute tulemusi ja erialast töökogemust on võimalik arvestada õppekava täitmisel. Võimaldamaks kõrghariduse omandamist töö ja pere kõrvalt, toimub õppetöö tsükliõppe vormis reedeti laupäeviti.
Õppekava on populaarne sisseastujate hulgas, olles üks suurima sissastumisavalduste arvuga õppekavadest ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis: viimastel aastatel on õppekavale õppima asuda soovijate arv ületanud 400 piiri. Õppekava läbinud omandavad tervikliku ja kvaliteetse sotsiaalteaduste bakalaureuse hariduse, mis võimaldab jätkata õpinguid magistritasemel, sh instituudi poolt pakuvatel magistrikavadel ning loob eeldused leida tööd näiteks riigi- ja omavalitsustöötajana aga ka erasektoris keskastme spetsialisti või tegevusala juhina.
Ühiskonnateaduste instituut pakub üliõpilastele kaasaegset õpikeskkonda, uues teadushoones Astra on suurepärased tingimused auditoorseks ja iseseisvaks tööks ning suhtlemiseks. Lisaks auditooriumitele paikneb majas raamatukogu ja õpisaal. Õppejõududeks on õppekaval tunnustatud spetsialistid, kellest mitmed omavad lisaks akadeemilisele kompetentsile kogemust avalikus teenistuses ja ärisektoris. Õpimeetodid on mitmekesised, võimaldavad arendada üliõpilaste analüüsivõimet ja loovad eelduse tööturul läbilöömiseks, sellekohane kinnitus on antud õppekavale ka välishindajate poolt.
Tööjõu nõudlus õppekava valdkonnas on 1500 töötajat aastas
Värsked ülikoolilõpetajad ei ole tavapäraselt valmis asuma täitma juhtide töökohti, kus tööleasumisel on eelduseks varasem töökogemus. Haldus- ja ärikorralduse õppekava lõpetajad omavad enamasti varasemat töökogemust ja jätkavad töötamist ka õpingute ajal. Lõpetajad asuvad enamasti tööle riigi- ja omavalitsustöötajana või erasektoris keskastme spetsialisti või tegevusala juhina. Esimesed haldus- ja ärikorralduse õppekava lõpetamised ÌìÃÀÓ°ÊÓs toimusid 2013. aastal. Tänaseks on Haapsalus lõpetanud 112 ja ÌìÃÀÓ°ÊÓs 67 tudengit ning enamus lõpetanutest töötavad oma õppekava valdkonnas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt avadatakse regulaarselt „“, dokument, mis kajastab võimalikku tööturu arengut. Prognoosi kohaselt, mis hõlmab perioodi kuni 2024. aastani, suureneb mõnevõrra ehk 1,2 protsendipunkti kesk- ja kõrgtehnoloogilise tootmise ning teadmistemahukate harude osatähtsus majanduses ning kasvab spetsialistide osatähtsus, samas hõive teistes ametialagruppides tervikuna väheneb. Seega suureneb majanduses tervikuna vajadus kõrgaharidusega spetsialistide järgi.
Suurema tööjõuvajadusega on eelkõige suurema hõivega ametialad, sh äri- ja haldusala spetsialistid ja erinevate tegevusalade juhid. Siinkohal võib välja tuua tööjõuvajaduse prognoosi tulemused, kus viie suureme tööjõuvajadusega ametiala hulgas on välja toodud kolmandana nõudlus tegevuslade juhtide järgi, tööjõuvajadusega 800 töötajat aastas ning viiendana nõudlus äri- ja haldusala keskastme spetsialistide järgi, tööjõuvajadusega 700 töötajat aastas, kokku moodustab tööjõu nõudlus õppekava valdkonnas 1500 töötajat aastas. Seega võib väita, et haldus- ja ärikorralduse õppekava vastab sisseastujate ootustele nii õppe kvaliteedi kui ka tööturu nõudluse osas ning õpingute jätkamine õppekaval on hea valik.
Teksti autor: Anneli Kommer, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi majanduse lektor, haldus- ja ärikorralduse õppekava kuraator