Marek Tamme doktoritöö kaitsmine
14.09.2009 kell 15.00 - 15.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
"Liivimaa leiutamine: Ida-Baltikumi religioosne ja geograafiline kujutamine
13. sajandi esimesel poolel“ / “Inventing Livonia: Religious and
Geographical Representations of the Eastern Baltic Region in Early
Thirteenth Century” analüüsib 13. sajandi esimesest poolest pärit
ladina narratiivseid tekste, mis käsitlevad Läänemere idakalda
sündmusi, elanikke ja looduskeskkonda.“Liivimaa leiutamise” all on
väitekirjas peetud silmas seda, kuidas 13. sajandi esimese poole ladina
narratiivsetes tekstides kujundati kuvand uuest kristlikust kolooniast
Läänemere idakaldal. Selle kuvandiloome juures on põhitähelepanu
pööratud esmajoones kahele aspektile: kuidas jõudis teave Liivimaa kohta
kaasaegsetesse jutustavatesse tekstidesse ja kuidas toimus Liivimaad
puudutava informatsiooni lõimimine senistesse religioossetesse ja
geograafilistesse arusaamadesse. Ehk teisisõnu: Liivimaa-teabe levikule ja
vastuvõtule 13. sajandi esimesel poolel. Väitekirja raames on juhitud
tähelepanu mitmete Ida-Baltikumi kirjelduste kultuurilisele kodeeritusele:
need pelgalt ei kirjelda selle piirkonna looduslikke olusid ja inimeste
kombeid, vaid püüavad neid ühtlasi esitada teatud kindlas võtmes, et
joonistada selgemini välja piire “oma” ja “võõra” vahel. Sageli
on Ida-Baltikumi kirjeldustes ammutatud tuge varasemast
tekstitraditsioonist, seda eriti paganlike kommete kirjeldamisel. Sellist
uute piirkondade lõimimist varasemasse kultuurilisse traditsiooni
nimetatakse väitekirjas intertekstuaalseks integratsiooniks.Teave uuest
kristlikust kolooniast Läänemere ääres levis kristlaskonna tuumaladele
võrdlemisi vaevaliselt. Tervet 13. sajandit võib pidada alles Liivimaa
leiutamise formatiivseks faasiks. Nagu väitekirjas on näidatud, tuleb
selles faasis rõhutada vaimulike ordude võtmelist tähtsust piirkondliku
teabe vahendajatena. Ennekõike tänu tsistertslaste ja kerjusordude
rahvusvahelisele võrgustikule jõudis informatsioon uuest kristlikust
kandist Läänemere idakaldal Lääne õpetatud auditooriumiteni.
Ulatuslikumal moel juurdus arusaam Liivimaast Euroopa õpetlaste
teadmistesse aga mitte enne 15. sajandi lõppu–16. sajandi
algust.Doktoritöö juhendaja on Toronto Ülikooli ajaloo professor Jüri
Kivimäe ning oponendid Tampere Ülikooli üldajaloo professor
Christian Krötzl ja Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart.
Doktoritöö analüütilise ülevaatega saab tutvuda TLÜ Akadeemilise
Raamatukogu kodulehel.
13. sajandi esimesel poolel“ / “Inventing Livonia: Religious and
Geographical Representations of the Eastern Baltic Region in Early
Thirteenth Century” analüüsib 13. sajandi esimesest poolest pärit
ladina narratiivseid tekste, mis käsitlevad Läänemere idakalda
sündmusi, elanikke ja looduskeskkonda.“Liivimaa leiutamise” all on
väitekirjas peetud silmas seda, kuidas 13. sajandi esimese poole ladina
narratiivsetes tekstides kujundati kuvand uuest kristlikust kolooniast
Läänemere idakaldal. Selle kuvandiloome juures on põhitähelepanu
pööratud esmajoones kahele aspektile: kuidas jõudis teave Liivimaa kohta
kaasaegsetesse jutustavatesse tekstidesse ja kuidas toimus Liivimaad
puudutava informatsiooni lõimimine senistesse religioossetesse ja
geograafilistesse arusaamadesse. Ehk teisisõnu: Liivimaa-teabe levikule ja
vastuvõtule 13. sajandi esimesel poolel. Väitekirja raames on juhitud
tähelepanu mitmete Ida-Baltikumi kirjelduste kultuurilisele kodeeritusele:
need pelgalt ei kirjelda selle piirkonna looduslikke olusid ja inimeste
kombeid, vaid püüavad neid ühtlasi esitada teatud kindlas võtmes, et
joonistada selgemini välja piire “oma” ja “võõra” vahel. Sageli
on Ida-Baltikumi kirjeldustes ammutatud tuge varasemast
tekstitraditsioonist, seda eriti paganlike kommete kirjeldamisel. Sellist
uute piirkondade lõimimist varasemasse kultuurilisse traditsiooni
nimetatakse väitekirjas intertekstuaalseks integratsiooniks.Teave uuest
kristlikust kolooniast Läänemere ääres levis kristlaskonna tuumaladele
võrdlemisi vaevaliselt. Tervet 13. sajandit võib pidada alles Liivimaa
leiutamise formatiivseks faasiks. Nagu väitekirjas on näidatud, tuleb
selles faasis rõhutada vaimulike ordude võtmelist tähtsust piirkondliku
teabe vahendajatena. Ennekõike tänu tsistertslaste ja kerjusordude
rahvusvahelisele võrgustikule jõudis informatsioon uuest kristlikust
kandist Läänemere idakaldal Lääne õpetatud auditooriumiteni.
Ulatuslikumal moel juurdus arusaam Liivimaast Euroopa õpetlaste
teadmistesse aga mitte enne 15. sajandi lõppu–16. sajandi
algust.Doktoritöö juhendaja on Toronto Ülikooli ajaloo professor Jüri
Kivimäe ning oponendid Tampere Ülikooli üldajaloo professor
Christian Krötzl ja Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart.
Doktoritöö analüütilise ülevaatega saab tutvuda TLÜ Akadeemilise
Raamatukogu kodulehel.