Loovuse päev
03.12.2009 kell 14.00 - 14.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
TLÜ Kunstide Instituudi rakendusloome osakonna ”Loovuse päev” 3.
detsembril 2009 TLÜ Ӱ Saalis (Uus-Sadama 5, M-218)9.30 -
Registreerimine, hommikukohv10.00-10.15 Avamine. Eha Rüütel, PhD, TLÜ
rakendusloome osakonna juhataja, dotsent10.15-11.00 „Andekus ja loovus“
Viire Sepp, PhD, TÜ Teaduskooli direktorEda Heinla, PhD, TLÜ
rakendusloome osakonna dotsentEttekandes käsitletakse loovuse osa andekuse
erinevates kontseptsioonides (Renzulli, Gagné, Gardner jt), antakse
ülevaade andekuse ja loovusega sagedamini seonduvatest isiksuseomadustest
ning nendega kaasnevatest võimalikest probleemidest. Tutvustatakse
uurimuse tulemusi Eesti kooliõpilaste loovuse, intelligentsuse ja
õppeedukuse seostest. 11.00-11.45 „Subjektiivne tagasivaade andekuse ja
loovuse arendamisele ja uurimisele Eestis“ Intervjuu TLÜ
emeriitprofessori Inge Undiga 11.45-12.15 Kohvipaus12.15-12.45
„Metsik lingvistika ja muistsed investorid“ Valdur Mikita Ph.DKeelest,
pärimusest ja loovast vaimust.12.45-13.15 „Hullus ja arukus: narride
laeva navigeerimine“Raivo Roosmaa, MA Ettekandes vaadeldakse loovuse ja
vaimuhaiguste keeruka seose geneetilist, neuropsühholoogilist ja
sotsiaalkultuurilist päritolu ja determinatsiooni. Käsitletakse
loovisiksuste vaimsete häirete liike ning nende mõju loometegevusele.
Vaadeldakse vaimuhaiguste raviga seotud muudatusi isiksuse struktuuris ja
loomeprotsessis. Kaasaegsete geneetiliste, neurobioloogiliste,
psühhofarmakoloogiliste ja psühholoogiliste uuringute tulemuste alusel
esitatakse mõned seletused, mis avavad otsitava seose põhjuseid ja
ulatust. 13.15-13.45 „Teadvustamata eneseteraapia kunsti kontekstis“
Heie Treier, PhD, TLÜ kunsti osakonna dotsentEttekanne käsitleb mitmete
kunstnike teadvustamata eneseteraapiat Nõukogude Eestis 1950ndatest kuni
1980ndateni. Keskendutakse abstraktsionistidele, kes kodeerisid kunsti
poliitilisi sõnumeid, mis läksid vastuollu toonase domineeriva, riigi
poolt tõeseks ja monopoolseks kuulutatud ideoloogiaga. Vastupidiselt
marksistlikule materialistlikule filosoofiale olid kunstnike lähtekohad
seotud pigem idealistliku filosoofilise mõtlemisega. Abstraktsionistlik
kunst oli alates 1960ndate lõpust N. Eestis ametlikult küll tolereeritud,
ent seda ümbritses vaikiva radikaalsuse oreool, erinevalt samal ajal
Lääne radikaalses kunstis maad võtvast vasakpoolsest radikalismist,
mille seisukohalt peeti abstraktsionismi pigem "asotsiaalseks"
dekorativismiks. Kunstilaadi ideoloogiline tähendus külma sõja perioodil
sõltus kunstniku asukohast kas ühel või teisel pool Berliini
müüri.13.45-14.45 LÕUNA14.45-15.15 Kihnu muusikud. Kihnu tantsulugude
plaadi esitlus Angela Arraste, TLÜ koreograafia osakonna
professor15.15-15.45 ”Pagulaseestlaste rahvatantsuharrastuse seos
identiteedi ja eestluse säilimisega” Iivi Zajedova, PhD, TLÜ
rakendusloome osakonna vanemteadurVälis-Eesti kogukonnad on loonud seltse,
koole ja klubisid, püüdes muutuvates oludes konstrueerida oma füüsilise
ja kognitiivse avaliku ning privaatse ruumi väljendades selle kaudu
identiteeti. Eesti keel, rahvalaul ja -tants ning rahvarõivad on alati
olnud olulised kultuuri- ja identiteedikandjad ning toetajad.
Pagulaseestlaste rahvatantsurühmade tekke ja tegutsemise üheks oluliseks
tõukejõuks oligi enesemääratlemine rahvuskultuuri traditsioonide kaudu,
aidates niimoodi liita välis-Eesti kogukonda ning säilitada eestlust.
Rahvatantsuharrastus, loov ja sümboolne, üks rahvusliku identiteedi
oluline komponent, on tugevalt seotud vana kultuuripärandiga, arendades
tantsijais ühtekuuluvustunnet. Oli ju rahvuskultuuri harrastamine pärast
Teist maailmasõda Eesti põgenikele justkui juured
kodumaas.15.45-16.30”Füsioakustikast läbi loovuse prisma” Esa
Ala-Ruona, PhDMarko Punkanen, MPhil, Jyväskylä Ülikool, Music Therapy
Clinic for Research and Training (järeltõlge eesti keelde)Vibroacoustic
therapy refers to the use of low frequency sound vibration combined with
music listening, working with different levels of experiences (sensations,
emotions, images, memories and thoughts) and their verbal reflection. This
kind of multimodal approach enables one to work with a client’s
physiological and psychological experiences at the same time in a flexible
way. Key elements in vibroacoustic treatment are individually adjustable
sinusoidal sound vibration, music listening, interaction between client and
therapist and therapeutic integrative discussion. In this presentation we
describe a psychotherapeutically oriented approach of vibroacoustic
therapy. The approach may promote the forming of therapeutic alliance
between client and therapist, and work as a favourable ground for creative
processes. These themes are illustrated with case examples. Different
vibroacoustic and physioacoustic devices are available for testing after
the presentation.16.30-17.30 Võimalus proovida füsioakustilisi ja
vibroakustilisi seadmeid, osta Kihnu tantsulugude plaate.Osavõtutasu 450
krooni, tudengitele 250 krooni, kunstiteraapiate tudengitele
tasuta.Eelregistreerumine krisk@tlu.ee
detsembril 2009 TLÜ Ӱ Saalis (Uus-Sadama 5, M-218)9.30 -
Registreerimine, hommikukohv10.00-10.15 Avamine. Eha Rüütel, PhD, TLÜ
rakendusloome osakonna juhataja, dotsent10.15-11.00 „Andekus ja loovus“
Viire Sepp, PhD, TÜ Teaduskooli direktorEda Heinla, PhD, TLÜ
rakendusloome osakonna dotsentEttekandes käsitletakse loovuse osa andekuse
erinevates kontseptsioonides (Renzulli, Gagné, Gardner jt), antakse
ülevaade andekuse ja loovusega sagedamini seonduvatest isiksuseomadustest
ning nendega kaasnevatest võimalikest probleemidest. Tutvustatakse
uurimuse tulemusi Eesti kooliõpilaste loovuse, intelligentsuse ja
õppeedukuse seostest. 11.00-11.45 „Subjektiivne tagasivaade andekuse ja
loovuse arendamisele ja uurimisele Eestis“ Intervjuu TLÜ
emeriitprofessori Inge Undiga 11.45-12.15 Kohvipaus12.15-12.45
„Metsik lingvistika ja muistsed investorid“ Valdur Mikita Ph.DKeelest,
pärimusest ja loovast vaimust.12.45-13.15 „Hullus ja arukus: narride
laeva navigeerimine“Raivo Roosmaa, MA Ettekandes vaadeldakse loovuse ja
vaimuhaiguste keeruka seose geneetilist, neuropsühholoogilist ja
sotsiaalkultuurilist päritolu ja determinatsiooni. Käsitletakse
loovisiksuste vaimsete häirete liike ning nende mõju loometegevusele.
Vaadeldakse vaimuhaiguste raviga seotud muudatusi isiksuse struktuuris ja
loomeprotsessis. Kaasaegsete geneetiliste, neurobioloogiliste,
psühhofarmakoloogiliste ja psühholoogiliste uuringute tulemuste alusel
esitatakse mõned seletused, mis avavad otsitava seose põhjuseid ja
ulatust. 13.15-13.45 „Teadvustamata eneseteraapia kunsti kontekstis“
Heie Treier, PhD, TLÜ kunsti osakonna dotsentEttekanne käsitleb mitmete
kunstnike teadvustamata eneseteraapiat Nõukogude Eestis 1950ndatest kuni
1980ndateni. Keskendutakse abstraktsionistidele, kes kodeerisid kunsti
poliitilisi sõnumeid, mis läksid vastuollu toonase domineeriva, riigi
poolt tõeseks ja monopoolseks kuulutatud ideoloogiaga. Vastupidiselt
marksistlikule materialistlikule filosoofiale olid kunstnike lähtekohad
seotud pigem idealistliku filosoofilise mõtlemisega. Abstraktsionistlik
kunst oli alates 1960ndate lõpust N. Eestis ametlikult küll tolereeritud,
ent seda ümbritses vaikiva radikaalsuse oreool, erinevalt samal ajal
Lääne radikaalses kunstis maad võtvast vasakpoolsest radikalismist,
mille seisukohalt peeti abstraktsionismi pigem "asotsiaalseks"
dekorativismiks. Kunstilaadi ideoloogiline tähendus külma sõja perioodil
sõltus kunstniku asukohast kas ühel või teisel pool Berliini
müüri.13.45-14.45 LÕUNA14.45-15.15 Kihnu muusikud. Kihnu tantsulugude
plaadi esitlus Angela Arraste, TLÜ koreograafia osakonna
professor15.15-15.45 ”Pagulaseestlaste rahvatantsuharrastuse seos
identiteedi ja eestluse säilimisega” Iivi Zajedova, PhD, TLÜ
rakendusloome osakonna vanemteadurVälis-Eesti kogukonnad on loonud seltse,
koole ja klubisid, püüdes muutuvates oludes konstrueerida oma füüsilise
ja kognitiivse avaliku ning privaatse ruumi väljendades selle kaudu
identiteeti. Eesti keel, rahvalaul ja -tants ning rahvarõivad on alati
olnud olulised kultuuri- ja identiteedikandjad ning toetajad.
Pagulaseestlaste rahvatantsurühmade tekke ja tegutsemise üheks oluliseks
tõukejõuks oligi enesemääratlemine rahvuskultuuri traditsioonide kaudu,
aidates niimoodi liita välis-Eesti kogukonda ning säilitada eestlust.
Rahvatantsuharrastus, loov ja sümboolne, üks rahvusliku identiteedi
oluline komponent, on tugevalt seotud vana kultuuripärandiga, arendades
tantsijais ühtekuuluvustunnet. Oli ju rahvuskultuuri harrastamine pärast
Teist maailmasõda Eesti põgenikele justkui juured
kodumaas.15.45-16.30”Füsioakustikast läbi loovuse prisma” Esa
Ala-Ruona, PhDMarko Punkanen, MPhil, Jyväskylä Ülikool, Music Therapy
Clinic for Research and Training (järeltõlge eesti keelde)Vibroacoustic
therapy refers to the use of low frequency sound vibration combined with
music listening, working with different levels of experiences (sensations,
emotions, images, memories and thoughts) and their verbal reflection. This
kind of multimodal approach enables one to work with a client’s
physiological and psychological experiences at the same time in a flexible
way. Key elements in vibroacoustic treatment are individually adjustable
sinusoidal sound vibration, music listening, interaction between client and
therapist and therapeutic integrative discussion. In this presentation we
describe a psychotherapeutically oriented approach of vibroacoustic
therapy. The approach may promote the forming of therapeutic alliance
between client and therapist, and work as a favourable ground for creative
processes. These themes are illustrated with case examples. Different
vibroacoustic and physioacoustic devices are available for testing after
the presentation.16.30-17.30 Võimalus proovida füsioakustilisi ja
vibroakustilisi seadmeid, osta Kihnu tantsulugude plaate.Osavõtutasu 450
krooni, tudengitele 250 krooni, kunstiteraapiate tudengitele
tasuta.Eelregistreerumine krisk@tlu.ee