Looduslike pühapaikade ümarlaud
11.11.2011 kell 14.00 - 14.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Reedel, 11. novembril algusega kell 15 toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis (Mare
hoone, Riho Pätsi nimeline auditoorium M-213) looduslike pühapaikade
ümarlaud, mille eesmärgiks on arutleda, kuidas leida üksmeelt erinevate
huvigruppide vahel Eesti looduslike pühapaikade asjus.Ümarlauas tuleb
arutluse alla, millised on üldse looduslikud pühapaigad ning kuidas neid
ära tunda? Millised on pühapaikade olulisemad liigid? Milliste tunnuste
alusel peaks pühapaika väärtuslikuks ja säilitamisväärseks pidama?
Kuidas tõsikindlalt ja usutavalt kinnitada, et paigaga seotud pärimus on
ehtne ja tuvastada paiga samasust?Tänaseks on Eestil olemas looduslike
pühapaikade riiklik arengukava, oma tubli tööd teevad muinsuskaitsjad ja
looduskaitsjad, pühi paiku kaardistavad koos rahvapärimuse uurijate ja
kohalikega Maavalla Koda ja Hiite Maja Sihtasutus, riiklike muuseumide
kogudes on allikakriitilisele pilgule usutavaid teateid küllap mitme
tuhande vana pühapaiga kohta. Aga siiski juhtub aeg-ajalt, et kohalik
kogukond avastab mõnes kaitsealuses pühapaigas majandus- või
arendustegevuse, mida nende arvates seal olla ei tohiks.Kas oleks võimalik
asju Eesti Vabariigis korraldada nii, et sääraseid juhtumisi tuleks
harvem ette? Kas oleks võimalik, et neid rohkem üldse ei tuleks? Ehk
tõesti, kui teadjad ja asjaosalised neist asjust omavahel aegsasti rohkem
räägiksid.Ekspertkomisjonides ja riigikogu looduslike pühapaikade
toetusrühmas on arutatud ka seda, kuidas saaks sarnase sihiga seadusi
praegusest paremaks teha. Kahtlemata on see võimalik, kahtlemata võiks
seda ka veidi laiemas ringis arutada, nii et asjast hoolijad ennast
kõrvalejäetuna ei tunneks. Annaks parandada ka oma kandi vanade pühade
paikade hoidmisest huvitatud kogukondade informeeritust ja tegelikku
kaasamist pühi paiku puudutavate otsuste tegemisse – isegi, kui kogu
info on formaalselt avalik ja teoreetiliselt kättesaadav, ei pruugi see
praktiliselt jõuda sellest huvitatuteni. Kuidas olukorda parandada
annaks?Kinnisvara omanike vabadust oma varaga toimetada on piiratud
seadustega, samuti piiratakse seda rutiinselt planeeringute ja
kaitsekorraldusega. Sellised piirangud saavad tõhusad ja legitiimsed olla
ainult siis, kui lisaks ametivõimudele ja kohalikele kogukondadele ka
omanikud ise neid tunnustavad ning mõistavad, mis tulu võib neile
sündida vaimse pärandi säilitamisest. Mis praegu sellest vajaka
jääb?Arutelu veavad ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Eesti Humanitaarinstituudi
maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu, Tartu Ülikooli
looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik ning Tartu Ülikooli
semiootika osakonna doktorant Ott Heinapuu.Kõik on oodatud ümarlauast osa
võtma!Ümarlaua kokkukutsumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu
Fond.Lisainformatsioon:Marju KõivupuuTLÜ EHI maastiku ja kultuuri keskuse
vanemteadurkontakt: kpuu@tlu.ee
hoone, Riho Pätsi nimeline auditoorium M-213) looduslike pühapaikade
ümarlaud, mille eesmärgiks on arutleda, kuidas leida üksmeelt erinevate
huvigruppide vahel Eesti looduslike pühapaikade asjus.Ümarlauas tuleb
arutluse alla, millised on üldse looduslikud pühapaigad ning kuidas neid
ära tunda? Millised on pühapaikade olulisemad liigid? Milliste tunnuste
alusel peaks pühapaika väärtuslikuks ja säilitamisväärseks pidama?
Kuidas tõsikindlalt ja usutavalt kinnitada, et paigaga seotud pärimus on
ehtne ja tuvastada paiga samasust?Tänaseks on Eestil olemas looduslike
pühapaikade riiklik arengukava, oma tubli tööd teevad muinsuskaitsjad ja
looduskaitsjad, pühi paiku kaardistavad koos rahvapärimuse uurijate ja
kohalikega Maavalla Koda ja Hiite Maja Sihtasutus, riiklike muuseumide
kogudes on allikakriitilisele pilgule usutavaid teateid küllap mitme
tuhande vana pühapaiga kohta. Aga siiski juhtub aeg-ajalt, et kohalik
kogukond avastab mõnes kaitsealuses pühapaigas majandus- või
arendustegevuse, mida nende arvates seal olla ei tohiks.Kas oleks võimalik
asju Eesti Vabariigis korraldada nii, et sääraseid juhtumisi tuleks
harvem ette? Kas oleks võimalik, et neid rohkem üldse ei tuleks? Ehk
tõesti, kui teadjad ja asjaosalised neist asjust omavahel aegsasti rohkem
räägiksid.Ekspertkomisjonides ja riigikogu looduslike pühapaikade
toetusrühmas on arutatud ka seda, kuidas saaks sarnase sihiga seadusi
praegusest paremaks teha. Kahtlemata on see võimalik, kahtlemata võiks
seda ka veidi laiemas ringis arutada, nii et asjast hoolijad ennast
kõrvalejäetuna ei tunneks. Annaks parandada ka oma kandi vanade pühade
paikade hoidmisest huvitatud kogukondade informeeritust ja tegelikku
kaasamist pühi paiku puudutavate otsuste tegemisse – isegi, kui kogu
info on formaalselt avalik ja teoreetiliselt kättesaadav, ei pruugi see
praktiliselt jõuda sellest huvitatuteni. Kuidas olukorda parandada
annaks?Kinnisvara omanike vabadust oma varaga toimetada on piiratud
seadustega, samuti piiratakse seda rutiinselt planeeringute ja
kaitsekorraldusega. Sellised piirangud saavad tõhusad ja legitiimsed olla
ainult siis, kui lisaks ametivõimudele ja kohalikele kogukondadele ka
omanikud ise neid tunnustavad ning mõistavad, mis tulu võib neile
sündida vaimse pärandi säilitamisest. Mis praegu sellest vajaka
jääb?Arutelu veavad ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Eesti Humanitaarinstituudi
maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu, Tartu Ülikooli
looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik ning Tartu Ülikooli
semiootika osakonna doktorant Ott Heinapuu.Kõik on oodatud ümarlauast osa
võtma!Ümarlaua kokkukutsumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu
Fond.Lisainformatsioon:Marju KõivupuuTLÜ EHI maastiku ja kultuuri keskuse
vanemteadurkontakt: kpuu@tlu.ee