����Ӱ��

Linnakorralduse õppekava annab ülevaate inimgeograafia ja linnasotsioloogia klassikalistest käsitlustest, tänapäevastest uurimismeetoditest ja peamistest uurimissuundadest, tutvustab olulisemaid valdkondlikke tekste ja teoreetikuid, annab praktilisi oskusi sotsiaal- ja humanitaarteaduslike meetodite rakendamiseks linnauuringute kontekstis. Põhirõhk on erialaainetel, lisaks läbivad tudengid praktika, vabaained ja üleülikoolilisi aineid. Magistritööd võib teha praktika ja konkreetsete praktiliste probleemide põhjal. Näiteks varasemalt on tudengitelt tellinud magistritööd Maanteeamet.

Õ���𱹴ǰ���i kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õ���𱹴ǰ���: ����������ǴDz�õ���

Erialased ained toimuvad semestris 14 nädalal üldjuhul reedeti, vahel ka neljapäeviti ja laupäeviti.

Olulised erialaained

• Linnageograafia ja linnateooriad
• Linnaökoloogia ja looduspõhised lahendused
• Aasia linnaruumid ja -poliitikad
• Maastiku-uuringud ja kultuurigeograafia
• Linnakultuurid

• Ruumiandmete visualiseerimine

• Linnade ruumiline planeerimine ja liikuvus
• Linnakorralduse projekt
• Linnakorralduse magistriseminar

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistus.

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa on kandideerimisel esitatav motivatsioonikiri. Motivatsioonikirja lisab kandidaat avalduse esitamisel SAIS-i. Motivatsioonikiri peab olema PDF-formaadis ja faili nimi on kandidaadi enda nimi. Motivatsioonikirja eesmärk on hinnata kandidaadi sobivust õppekavale ja motivatsiooni alustatud õpingute lõpetamiseks. Suulises osas toimub kandidaadiga vestlus.

Eksamil ei kontrollita inglise keele oskust, aga kandidaat peab arvestama, et palju õppematerjali on inglise keeles, lisaks sisaldab õppekava vähemalt üht ingliskeelset ainet.

Motivatsioonikirja palume üles laadida . Motivatsioonikirja juhis (pdf).

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 50%, vestlus 50%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirja juures hinnatakse kandideerimise põhjuseid ja eesmärki, varasemaid teadmisi ja kogemusi, intellektuaalset küpsust, laia silmaringi, keele- ja väljendusoskust ning selle korrektsus, analüüsi-, argumenteerimis- ja sünteesivõimet ning valmisolekut pühenduda õppetööle. Vestlusega hinnatakse kandidaadi oskust põhjendada erialavalikut ja motivatsiooni linnakorralduse õppekaval õppida ning kandidaadi üldist arutlusoskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud motivatsioonikirja alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Vestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

• Vastuvõtulävend on 70 palli.

•  Sisseastumise ajakava /magistriope

Inspiratsiooniallikad motivatsioonikirja kirjutamiseks

Gehl, J. 2015. Linnad inimestele. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Yoko Oma.

Jauhiainen, J.S. 2005. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

Sim, D. 2021. Pehme linn. Tallinn: Eesti Arhitektuurikeskus.

Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020 "Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud": 

• Tutvu varasemate lõputöödega.

Hõlbustamaks nii uurimisteema kui ka juhendaja valimist leiab siinselt leheküljelt need valdkonnad ja teemad, mille raames on õppejõud ning siin õpetavad teadurid huvitatud ja pädevad tudengite uurimistöid juhendama. Alati on võimalik iga õppejõuga eraldi täpsema teema sõnastuse osas aru pidada, niisamuti on võimalik leida endale soovi korral kaasjuhendaja mõnest teisest TLÜ instituudist, ülikoolist või asutusest.

Tauri Tuvikene on humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor. Ta kaitses 2015. aastal doktoritöö pealkirjaga “Freedom to Park: Post-socialist Automobility in Tallinn, Estonia” University College Londoni geograafiaosakonnas.

Teaduslikud huvid: linnageograafia, avalik ruum, post-sotsialism, ruumiline õiglus, transpordi ajalugu, liikuvuse planeerimine, võrdlev linnauuring.

Vaata Tauri Tuvikene intervjuud sarjas .

Hannes Palang on eesti geograaf, inimgeograafia professor ja maastiku ja kultuuri keskuse juhtivteadur ja direktor. Ta lõpetas aastal 1998 Tartu Ülikooli geograafia doktorantuuri tööga “Landscape changes in Estonia: the past and the future”.

Teaduslikud huvid: Eesti kultuurmaastike muutuste põhjused ja tagajärjed, maastikud ja huvigrupid, linnaline eluviis maal, äärelinnade kultuur.

Tarmo Pikner on maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Tema inim- ja linnageograafia-alane doktoritöö Oulu Ülikoolis analüüsis piirilinnasid ja glokaalseid võrgustikke Läänemere piirkonnas. 

Teaduslikud huvid: linnastumine, ruum ja kultuur, modernsus, kogukonna praktikad, linnaplaneerimine, ruumiline perifeeria, rannikualade planeerimine, tööstuspärandi ja tühermaade taaskasutamine.

Raili Nugin on ����Ӱ�� Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku- ja kultuurikeskuse vanemteadur. Ta kaitses doktorikraadi sotsioloogias, uurides 1970ndatel sündinute täiskasvanukssaamise mustreid ja põlvkondlikku teadvust.

Teaduslikud huvid: migratsioon ja mobiilsused, kultuuri ja ruumi suhted, ruraalsotsioloogia, noored, kogukonnad ja mobiilsus, mälu ja pärand, hääbuvad paigad, linna-maa suhe.

Anu Printsmann on maastiku ja kultuuri keskuse maastiku-uuringute teadur. Tal on bakalaureusekraad geoinformaatikas ja kartograafias ning magistrikraad inimgeograafias Tartu Ü������ǴDZ�������. 

Teaduslikud huvid: ajalooline ja kultuurigeograafia, moraaligeograafia, maastikutaju, tööstus- ja rannamaastikud, pärandi kasutamine, kaasav planeerimine ja GIS, linna ja tagamaa suhe.

Karin Dean on Kagu-Aasia vanemteadur ja dotsent. Ta on elanud ja töötanud Tais, Hiinas, Singapuris ja periooditi Vietnamis. Kogu Karin Deani teadustöö alates doktoritööst toetub etnograafilistele välitöödele valdavalt Myanmari (Birma) piiriüleste vähemusrahvuste hulgas Myanmaris, Hiinas ja Tais.

Teaduslikud huvid: Kagu-Aasia poliitilised arengusuund, linnastumine ja globaliseerumine, kodanikuühiskond, riiklikud diskursused, geopoliitika, vähemusrahvused, identiteedipoliitika, territoriaalsus, piirid.

Kadri Kasemets on maastiku ja kultuuri keskuse teadur. Tema doktoritöö uuris miljöö tähendust naabruskonna kohaloomes. Praegused uurimisteemad lähtuvad kultuurigeograafiast ja maastiku-uuringutest.

Märksõnad: argielu geograafia, materiaalsus, kohaloome, juurdepääs, poliitilised diskursused, juurdepääs, emotsioon, afekt, loovus.

Merlin Rehema on humanitaarteaduste instituudi kultuurigeograafia suuna doktorant. Oma doktoritöös uurib ta jalgsi liikumist mõjutavaid nii füüsilisi kui sotsiaalseid tegureid ning nende võimalikke mõjutusmehhanisme. 

Teaduslikud huvid: liikuvus, jalgsi liikumine, linnaplaneerimine, linnakorraldus, säästev transport, liikuvuskavad, liikuvuskultuurid, sotsiaalsed praktikad, transpordiplaneerimine, füüsiline keskkond, linnaruum.

2025

• Õnne Laansoo "Siuru sirgumine: linna tihendamise vastuolud Tartus". Juhendaja: Tarmo Pikner

• Aditi Toome . Juhendaja: Hannes Palang
• Mona Isolde Lassmann . Juhendaja: Tauri Tuvikene
• Kertu Vuks . Juhendajad: Kadri Kasemets ja Veiko Sepp
• Kristofer Rennel . Juhendaja: Merlin Rehema
• Kati Mägar "Lühiajalise üüri sotsiaalne ja majanduslik mõju ning reguleerimisvajadus Pärnu linnas". Juhendaja: Anu Printsmann
• Kristiina Pavlova . Juhendaja: Anu Printsmann
• Riste Lehari . Juhendaja: Raili Nugin

2024

• Krista Erg-Scacchetti . Juhendaja: Hannes Palang
• Paula Johanna Rõuk . Juhendaja: Anu Printsmann
• Aili Tammaru . Juhendaja: Tarmo Pikner
• Annika Jõgimaa  Juhendaja: Tauri Tuvikene
• Valter Pärn . Juhendaja: Kadri Kasemets

2023

• Ille Väster. Juhendaja Kadri Kasemets
• Allan Teistre . Juhendaja Tauri Tuvikene
• Egon Holger Erik Liinar . Juhendaja Tauri Tuvikene

2022

• Johannes Nõupuu . Juhendajad Bianka Plüschke-Altof ja Reimo Rivis
• Olja Fomina . Juhendajad Tauri Tuvikene ja Merlin Rehema
• Helina Tiitso . Juhendaja Kristi Grišakov 
• Enel Valli . Juhendaja Tarmo Pikner ja Kristi Grišakov
• Riina Parm . Juhendaja Bianka Plüschke-Altof

2021

• Eliisa Mõistlik . Juhendaja: Helen Sooväli-Sepping

• Karina Vabson  Juhendajad: Anni Müüripeal, Joonas Plaan          

• Merlin Kuklas. Juhendaja: Kadri Kasemets

• Kristina Elisabeth Kalmus . Juhendaja: Kadri Kasemets

• Helena Veldre . Juhendaja: Tarmo Pikner

• Katrin Annika Poell . Juhendajad: Anu Printsmann ja Tauri Tuvikene          

• Külli Lüübek . Juhendajad: Tarmo Pikner ja Kristi Grišakov           

• Irina Smirnova . Juhendajad: Tauri Tuvikene, Kristi Grišakov

• Aleksandr Kuksin . Juhendaja: Merlin Rehema

• Liana Kirspuu . Juhendajad: Anu Printsmann, Tarmo Pikner

• Geili Heinmaa . Juhendaja: Kristi Grišakov           

• Eteri Eha . Juhendajad: Tarmo Pikner ja Anu Printsmann

• Anu Ansberg . Juhendaja: Helen Sooväli-Sepping

2020

• Robert Mirski . Juhendaja: Hannes Palang
• Ahti Jakson  Juhendajad: Hannes Palang ja Piret Vacht
• Mats-Laes Nuter Juhendaja: Elo Kiivet
• Ave Kallo . Juhendajad: Tauri Tuvikene ja Elo Kiivet
• Liina Allikas-Pürn "Suvekoduga seonduva kohaloome ja hajalinnastumise suundumused Lahemaa rannakülade näitel". Juhendaja: Tarmo Pikner
• Astrid Mai Barsegjan . Juhendajad: Bianka Plüschke-Altof ja Piret Vacht
• Aive Hirtentreu . Juhendaja: Tauri Tuvikene

2019

• Liis Sepp . Juhendaja: Tauri Tuvikene
• Katrina Kask. Juhendaja: Merlin Rehema
• Kirsi Kajamäe . Juhendaja: Anni Müüripeal
• Eve Lõo . Juhendajad: Kadri Kasemets ja Anu Printsmann
• Märt Pärna Juhendaja: Tauri Tuvikene
• Regina Nahkor . Juhendaja: Kadri Kasemets
• Eelika Lumiste . Juhendajad: Tauri Tuvikene ja Andres Levald

• Tarmo Richard Klamp . Juhendaja: Tauri Tuvikene

2018

• Mari Järvis . Juhendaja: Hannes Palang
• Heidi Heinsaar. Juhendaja: Tarmo Pikner
• Alise Udam . Juhendaja: Merlin Rehema
• Elle Ljubomirov "Abivahendeid kasutavate inimeste liikumisviisid ja -võimalused linnaruumis". Juhendaja: Hannes Palang
• Heret Annus "Säilenõtkus ja võimalike kriisisituatsioonidega tegelemine: kohaliku omavalitsuse ja kogukondade roll Kiili valla näitel". Juhendaja: Tarmo Pikner
• Kaisa Vajak "Linnaaiandus kogukondliku jätkusuutlikkuse toetajana". Juhendaja: Helen Sooväli-Sepping

2017

• Sille Sepp . Juhendajad: Grete Arro ja Tauri Tuvikene
• Lauri Suu . Juhendaja: Tauri Tuvikene
•  "". Juhendaja: Tauri Tuvikene
•  "". Juhendaja: Tarmo Pikner

2016

• ". Juhendajad: Helen Sooväli-Sepping, Hannes Palang
• ". Juhendaja: Hannes Palang
• ". Juhendajad: Hannes Palang ja Tauri Tuvikene
• ". Juhendaja: Helen Sooväli-Sepping

2015

• ". Juhendaja: Tarmo Pikner
• ". Juhendajad: Helen Sooväli-Sepping ja Tauri Tuvikene 
• ". Juhendaja: Helen Sooväli-Sepping
• ". Juhendaja: Tauri Tuvikene
• ". Juhendaja: Tarmo Pikner
• Gert-Kalvi Pent "Avalikud linnasaunad ����Ӱ��  näitel". Juhendaja: Tauri Tuvikene

Millistel erialadel võib tööd leida?

Linnakorralduse magistrikraad annab võimaluse edasi tööle minna ministeeriumitesse, omavalitsustesse, eraettevõtlusesse või kolmandasse sektorisse. Õppe läbinud tudengid lähevad edasi tööle spetsialistidena, kes oskavad analüüsida ning lahendada linnaruumi probleeme terviklikult. 

���岹����õ��辱��������õ���������ܲ����

Linnakorralduse magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid doktoriõppes.

Silmapaistvad vilistlased

"Linnakorralduse õppekava esimesel aastal oli mul pidevalt "vau" tunne. Õppejõud, kes seal õpetavad, on oma valdkonna ja uurimisteemade eksperdid ehk nad oskavad oma teemasse süvitsi minna, mis minu jaoks oli kõige inspireerivam. Sessioonõppe puhul meeldis see, et meil oli aega õpitud ja kuuldud kodus uuesti läbi mõtestada. Ja teisel aastal toimus juba teine protsess - kõik need uued aju närvirakud hakkasid omavahel ühenduma ning siis tekkis soov uurida ��ä��𳾲����� kaasamist ja rohegentrifikatsiooni, mida õppekava õppejõud kohe ka toetasid. Saadud teadmised ja kogemused elavad aga edasi, ega see õppimine magistritöö kaitsmisega ei lõppe."

Toomas Haidak

ENDINE ����Ӱ�� Linnakantselei strateegilise planeerimise osakonna juhataja

"Töötades pikalt liikuvuse planeerimisel puutusin ma väga sageli kokku linna arengu teemadega, sest linnalist liikuvust ei saa põhimõtteliselt linna planeerimise muudest valdkondadest lahutada. Sealt tekkis mu huvi linnakorralduse vastu. Mis on see, mis muudab linnad nii oluliseks osaks meie elu toimimisel? Ja kuidas muuta linnad paremaks elukeskkonnaks?"

Madle Lippus

tallinna abilinnapea, varasem mtü elav tänav tegevjuht ja Uue Maailma Seltsi aktivist

"Linnakorralduses ei satu kokku mitte ainult huvitavate õppejõudude, vaid ka põnevate kursusekaaslastega, kel igaühel on oma vaatenurk linnades toimuvale. Loengutes ja seminarides toimuvad arutelud on ainult sissejuhatuseks neile tulistele vaidlustele, mis algavad pärast klassiuksest väljumist. Minu jaoks on õpingud siin aidanud oma seniseid teadmisi paremini struktureerida, avardanud oluliselt silmaringi ning aidanud lahti mõtestada seda, mis just mulle linnade toimimise juures kõige rohkem huvi pakub."

Kaido Koppel

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja

"Oma igapäevases töös tegelen päevast päeva linna planeerimisega seonduvate küsimustega. Magistriõppesse astumine oli ajendatud soovist õppida linnakorraldust rohkem sotsiaalsest vaatenurgast. Saadav teadmine aitab mõista linnas toimivaid protsesse sügavuti."

Mart Uusjärv

regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja

"Linnakorralduse õppekaval saab õppida mõtestama ja analüüsima linnas toimuvaid protsesse, olukorras, kus linnastumise kasv maailmas (sh ka Eestis) on jätkuvalt kiire ning vajadus/nõudlus vastava eriala kompetentsete spetsialistide järele kasvav. Kuna eriala on interdistsiplinaarne ning hõlmab väga erinevate erialade tudengeid, siis on igaühel midagi uut õppida, sõltub tema eelnevalt lõpetatud erialast. Tervikuna peaks tekkima suurem ja üldisem pilt linnadega ja linnades toimuvatest protsessidest."

Õppekava kuraator: TAURI TUVIKENE

Õ���𴳱����:SIIRI SOIDRO