ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kokku on õppekava ainetega seotud 5 erinevat õppejõudu. Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»åud kellega õppekavale õppima asudes kokku puutud:

"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

Olen nooremteadur ja psühholoogia õppejõud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Haridusteaduste instituudis ja kliiniline psühholoog ja perekonnapsühhoterapeut ÌìÃÀÓ°ÊÓ Lastehaiglas. Pean oluliseks iga lapse arengu parimal viisil toetamist, tagades ennekõike rahulik kasvu- ning õpikeskkond lapse emotsionaalsete baasvajaduste katmiseks nii tema elus kõige olulisemate lähikondsete ema/isa poolt kui ka lasteaias/koolis õpetajate poolt. Ãœksnes nii saab kujuneda autonoomne, nii ennast, teisi kui ümbritsevat maailma usaldav isiksus, kes julgeb seda nii ise avastada kui ennast selles adekvaatselt realiseerida. Hooliv suhtumine kõikide suhtes, laste individuaalsete erinevustega arvestamine – eelkõige laste küpsemisjärgus kognitiivne võimekus enesejuhitud õppimise kui ka kaasava hariduse kontekstis – on märksõnad, millest lähtun igapäevaselt ning millele keskendun ka oma uurimistöös. Seetõttu on minu jaoks olulisim põhimõte nii laste, nende vanemate kui õpetajate toetamine igaühe teadmiste/oskuste-pagasi järk-järgulisel ehitamisel.

"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

"Sattusin alusharidusse läbi juhuse ning elukutset vahetades 20. sajandi viimase aasta algul. Sellest ajast olen olnud lasteaiaõpetaja ja õppealajuhataja ning alates 2005.aastast õppejõud. Baasteadmised ja –oskused alusharidusest sain ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilisest Seminarist (TPS), mille lõpetasin 2003. Õpinguid jätkasin ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis hariduse juhtimise (lõpetasin 2007) ja haridustehnoloogia (lõpetasin 2014) magistriõppekavadel ning hetkel olen lõpusirgel kasvatusteaduste doktoriõppes.

Haridustehnoloogia valdkonda jõudsin aastal 2007, kui pakkusin TPS-is tulevaste lasteaiaõpetajate õppekavasse aine „Arvuti lasteaias“, mis keskendus eelkõige tehnoloogia võimalustele õppeprotsessi kavandamisel ja õpetaja töös. Tänaseks on digitehnoloogia areng olnud hüppeline ning pakub erinevaid võimalusi töös lastega. Nii ongi minu eest vedada erinevad ained nii bakalaureuse- kui magistriõppes, mille sisuks on õpetaja ja õppija digipädevus, digivahendite rakendamine õppeprotsessis, multimeediumite loomine ja rakendamine, organisatsiooni digiküpsuse hindamine ja digivaldkonna arendamine ning õpianalüütika. Juhendan nii bakalaureuse- kui magistritöid, mis on seotud digitehnoloogia võimaluste ja väljakutsetega hariduses ning mis on eelkõige läbi viidud tegevus- või arendusuuringuna."

Targa lapsevanema mikrograadiprogrammi avaseminar toimub 28. augustil 2023 kell 14.15-17.45 Terra majas ruumis 415 (T-415).

Moodulite ajakava:

Sotsiaalne kompetentsus koolieelses eas, 3 EAP, 29.08-26.10.2023. Täpsem tunniplaan siin.

Perekond lapse arengu keskkonnana, 2 EAP. Toimumise kuupäevad: 23.09, 28.10, 25.11, 16.12.2023, 20.01, 17.02, 23.03, 20.04.2024. Kell 10.00-14.15. Täpsem tunniplaan .

Targa lapsevanema refleksioon, 1 EAP, sügis 2023-kevad 2024. Esimene kohtumine toimub 28.08.2023 avaseminaril, teine 21.12.2023 zoomis 16.00-17.30. Viimane kohtumine toimub 5.06 kell 14.15-17.30 TLÃœ ruumis T-415.

Erivajadusega laste kõne arendamine, 3 EAP, kevad 2024. Tunniplaan asub siin.

Haridustehnoloogia õppeprotsessis, 6 EAP, kevad 2024. Tunniplaan asub siin.

Haridusteaduste instituudi KOOLITUSJUHT:

Kadri Kontus