Psühholoogiaalaste teadmiste ja peenmotoorika roll käeliste oskuste kujundamisel
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Mikrokraadi õppekava täiskasvanud õppijale, kes soovib omandada teadmised ja oskused käelistest tegevustest, selle olulisest rollist inimese arengus ja seostest kognitiivsete võimetega.
- 10.00 - 17.15
Õppekava sisu
Ülevaade peenmotoorsete oskuste arenguetappidest. Käeline arengu seos kognitiivsete võimetega. Käsitöötehnikate praktilised võimalused peenmotoorika arendamisel ja taastamisel.
Keda ootame õppima?
Sotsiaalvaldkonna töötajad: sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, tegevusjuhendajad, tegevusterapeudid, õpetajad, kes soovivad omandada täiendavaid teadmisi ja praktilisi kogemusi käsitööoskuste õpetamiseks ja juhendamiseks erinevatele sihtrühmadele. Eeldused: kuulumine sihtrühma, sotsiaalvaldkonnas tegutsemise kogemus, omandatud erialane haridus vähemalt bakalaureuse astmel
Miks tulla meile õppima?
Mikrokraadi läbinu teab käeliste tegevuste olulisest rollist inimese arengus, neuropsühholoogiliste düsfunktsioonide kompenseerimises; teab, mis on vajalikud käelise tegevuse arendamiseks eri sihtrühmadel; teab tehnoloogiast ja metoodikast, õpetab erinevaid käsitöötehnoloogiaid ja kasutab neid teraapilisel ja motoorikat arendaval eesmärgil. Õppetöö toimub koolituse läbiviimiseks sobivates õpperuumides, mis on varustatud vajaliku õppetehnikaga ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Õppekava ja -ained
- . Kursuse eesmärk on omandada teadmised ja oskused, mis on vajalikud käelise tegevuse arendamiseks eri sihtrühmadel.
-
. Kursuse läbinu omab tehnoloogilisi ja metoodilisi teadmisi ning oskusi erinevate käsitöötehnoloogiate õpetamiseks ning oskab kasutada teraapilisel ja motoorikat arendaval eesmärgil erinevaid käsitöötehnikaid.
-
. Kursuse eesmärk on saada ülevaade neuro- ja arengupsühholoogia teoreetilistest alustest, keskendudes peenmotoorika arendamise rollile arengu toetamisel, psüühika düsfunktsioonide kompenseerimisel ja psühholoogiliste protsesside võimekuse säilitamise toetamisel.
Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å
Valik õppejõududest ja koolitajatest, kellega võid õppekavale õppima asudes kokku puutuda on järgnev:
Aleksander Pulver
Isiksusepsühholoogia dotsent
Aleksander Pulver (PhD psühholoogias) on töötanud 40 aastat Tartu Ãœlikoolis ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis, valdab erinevaid isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia ja psühhomeetria valdkondi teoreetilisel ja praktilisel tasemel. Viinud läbi üle 30 aasta täiendkoolituskursusi (sh. suhtlemistreeningud ning psühhoteraapilised grupid) stressiga toimetuleku, mitteverbaalse suhtlemise, isiksusepsühholoogia, emotsionaalsete suhete ning emotsioonide regulatsiooni alal.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Valeri Murnikov
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli psühholoogia nooremteadur
Doktoriõppes keskendub Murnikov inimeste mitteverbaalse käitumise ning ülekuulamistehnikate efektiivsuse uurimisele. Nooremteadur projektis, mis tegeleb kõne funktsiooni uudse aspektide uurimisega ja õiguspsühholoogia tippkeskuses.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Kirsti Pedak
Erikehakultuuri lektor
Kirsti Pedaku lemmikuks on füsioteraapia ning kogu tema poolt õpetatav temaatika on seotud inimese tugi-liikumiselundkonna arendamise ja töökorras hoidmisega. Kirsti on nii teoreetik kui ka praktik. Õppejõuna on ta alati naerusuine, energiline ja asjatundlik.
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Tiia Artla
Käsitöötehnoloogia ja rahvakunsti teenekas lektor
Tiia Artla teaduslik huvi hõlmab ühiskonnateaduste ja kultuuri ning kasvatusteaduste valdkonnas rahvakunsti/kultuuri temaatika didaktikat. Ta on publitseerinud eriala propageerivaid artikleid ning on mitmete käsitööalaste raamatute autor. Lisaks, teadustööle on Tiia Artla organiseerinud üliõpilaste loominguliste tööde esitlusi/õpitubasid nii Mardilaadal, ülikoolis kui Vabaõhumuuseumis.
Tiia on kureerinud-kujundanud üliõpilaste loovtööde juhendajana näitusi ÌìÃÀÓ°ÊÓs, Eestis ja Helsingis. Algatanud ning juhtinud nii rahvakultuuri populariseerimiseks kui üliõpilastegevuste edendamiseks läbi käsitööõppe mitmeid projekte: "Projektõppe juurutamine oskusainetes", "Veimevaka jälgedes", "Taktiilne muuseum", "Muuseum kättesaadavaks puuetega inimestele". On otsinud tööõpetuse valdkonna erialadele Eesti ühiskonnas laiemat kõlapinda ning koostöös üliõpilastega tegeleb heategevuse korras nägemispuudega laste arendamiseks puuteraamatute valmistamisega.
- Tiia Artla: „Õppiv ja loov õppejõud on üliõpilase parim innustaja"
- Kuidas rakendada teadmisi nii, et saaksime kõigile ligipääsetava keskkonna?
- Kuidas disainida näituseruumi erivajadustega külastajale?
- Kuidas luua õppevahendeid, mis on universaalsed?
- Kas erivajadus on eriline?
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Ann Ojaste
Käsitöötehnoloogia õpetaja
Eesti Teadusinfosüsteemis:
Ene Lind
Käsitöö hariduse dotsent ja loodusainete ja tehnoloogia didaktika õppesuuna juht
Ene Lind on käsitöö hariduse dotsent ning loodusainete ja tehnoloogia didaktika õppesuuna juht. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooliga on ta olnud seotud alates oma erialaõpingutest (tollal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogiline Instituut), õppinud Tartu Ãœlikooli aspirantuuris ning kaitsnud 1991. aastal väitekirja. Ta on olnud ülikoolis erinevate käsitöö ja kodunduse õppekavade kuraatoriks ning kuulunud üldharidus- ning kutseõppeasutuste õppekavaarenduse töögruppidesse.
Tema uurimisvaldkond on seotud käsitöö didaktikaga, mida ta õpetab nii käsitöö ja kodunduse eriala üliõpilastele kui klassiõpetajatele. Lisaks on ta huviks käsitöö ja tööõpetuse sisu ja ainedidaktika kontseptsiooni muutumine ajaloos ning selle avaldumine erinevate maade ainekavades.
Eesti Teadusinfosüsteemis: