����Ӱ��

Konverentsil antakse ülevaade Eesti linnades läbi viidud
ökoloogiaalastest uuringutest ja nende tulemustest. Stockholmi ja Helsingi
teadlased tutvustavad nende kodulinnades kasutatavaid ökosüsteemide
teenuseid – kuidas on neid rakendatud linnaplaneerimises ja
elukorralduses mujal riikides ning millised on ����Ӱ�� võimalused neid
oma planeeringutes kasutada.Linn on keskkonnasõbralikum elamise vorm kui
hajaasustusega külad, sest ühe inimese kohta kasutatav ja looduslikust
olekust ümber kujundatud pinnaühik on linnas kõige väiksem, ütles
konverentsi peakorraldaja ����Ӱ�� Ülikooli Ökoloogia Instituudi
direktor, Eesti Geograafia Seltsi president ning Euroopa Pealinnade
Ülikoolide Võrgustiku akadeemilise rohelise jalajälje töörühma
algataja ja juhatuse liikme Mihkel Kangur.“Per kapita on linna
ökoloogiline jalajälg väikseim. Mõelgem kasvõi ressurssidele, mis
kuluvad transpordile, elanikkonna vee ja energiaga varustamisele ning
jäätmete lahendamise küsimustele. Sellised kulud keskmiselt on ühe
inimese kohta tunduvalt väiksemad linnas, kus mõne maja trepikojas elab
rohkem rahvast kui teises omavalitsuses kokku. Maal elavad inimesed
mõjutavad ümbritsevat keskkonda vähem ja nad ise on loodusega paremas
kontaktis. Kuid mõelgem, mis jääks meie loodusest järele, kui kõik
linnades elavad pered elaks maal, kui palju siis jääks ruumi loodusele,
mille üle me nii uhked oleme. Kuid ka linnas elavatel inimestel on soov
olla loodusega kontaktis ja elada ümbritsetuna puhtast keskkonnast.
Selliste võimaluste loomine on linna võimuses, ning selle
propageerimiseks on ellu kutsutud Euroopa rohelise pealinna idee. Rohelise
linna kujundamisel räägitakse küllalt palju prügimajandamisest,
transpordist, haljastusest. Loomulikult on vaja ka need küsimused
mõistlikult lahendada. Kuid kas linn on siis kohe roheline, kui kogu
prügi on sorteeritud?Rohelise linna ja ühiskonna moodustavad eelkõige
inimesed ja nende suhtumine. Inimeste käitumismustrite uurimise ja
kujundamisega tegelevad haridus- ja teadusasutused, linnal endal polegi
otseselt selles palju võimalusi osaleda. Küll saab linn luua ja kujundada
niisuguse sotsiaalse keskkonna, mis toetab inimeste käitumismustrite
muutumist,” ütles Mihkel Kangur.Konverentsi korraldab Eesti ülikoolide
ühine ökoloogia ja maateaduste doktorikool koostöös ����Ӱ�� Ülikooli,
TLÜ Ökoloogia Instituudi, Eesti Geograafia Seltsi ja Euroopa Pealinnade
Ülikoolide Võrgustiku akadeemilise rohelise jalajälje töörühmaga.
Konverentsi ajakava: www.tlu.ee/linnaokoloogiaLisainformatsioon:Mihkel
KangurTLÜ Ökoloogia Instituudi direktor619 9800mihkel.kangur@tlu.ee