ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kolmapäeval, 4. aprillil algusega kell 16.15 toimub Ajaloo Instituudis
(ruum 307, sissepääs Rüütli 10 kaudu) Keskaja Keskuse seminar, kus
Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe peab ettekande "Russowiana. Vanu
ja uusi mõtteid Balthasar Russowist ja tema kroonikast".Balthasar Russowi
ja tema "Liivimaa kroonika" teema pole täna ajalookirjanduses aktuaalne.
1987/88 ajakirjas "Keel ja Kirjandus" peetud diskussioon Jaan Krossi, Elina
Öpiku ja Küllike Kaplinski vahel on unustatud, Paul Johanseni postuumselt
1996 ilmunud uurimust Russowist tagantjärele ei loeta. Ent küsimused,
mille üle 1987/88 vaieldi ja ka mõned aastad pärast 1996. aastat
arutleti, pole kuhugi kadunud ja rida vastuseid on endiselt leidmata.
Vaidluste tulipunktis oli siis Russowi eesti päritolu küsimus, kuid kas
see on rangelt võttes tõestatud ehk tõestatav? Siit hargneb laiem
küsimus, kas on vaja dekonstrueerida Johanseni konstrueeritud Russowi
elukäik? Kui Russow oli ameti poolest 37 aastat ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pühavaimu
pastor, siis miks me teame nii vähe tema tegevusest ja elust
vaimulikuna?Russowi "Liivimaa kroonikat" tunnevad ja kasutavad paljud
ajaloolased, õpetajad, ajaloohuvilised jne. Alamsaksakeelne kroonika on
tõlgitud eesti, läti, soome, vene ja inglise keelde, 19. sajandil
"käänati" ka ülemsaksa keelde. Kroonika teaduslik, tekstikriitiline
editsioon aga puudub. "Liivimaa kroonika" 1578. aasta kahe väljaande ja
1584. aasta täiendatud väljaande vahel on olulisi sisulisi erinevusi.
Johanseni analüüs kroonika esimese ja teise osa allikatest on
väljapaistev saavutus, kroonika kolmanda ja neljanda osa allikalist tausta
on vähe uuritud. Kroonika algteksti stiil ja sõnakasutus ning
ülesehituse põhimõtted väärivad iseseisvat vaatlust, milleta pole
võimalik liikuda kriitilise editsiooni kui Russowi-teema edasise
arendamise hädavajaliku eesmärgi suunas.Huvilised on lahkesti
oodatud!Lisainfo: Martin Jänes, martin.janes@tlu.ee