Kes on professionaalne noorsootöötaja Eestis?
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli noorsootöö korralduse magistrid, magistrandid ja valdkonna uurijad kohtusid 18. jaanuaril Saue noortekeskuses, et anda hoogu noorsootööjuhtide praktikakogukonnale ja arutleda noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamise teemal.
Õdusas Saue Noortekeskuses oli aega ja ruumi omavahelisteks vestlusteks ning kogemuste jagamiseks. Noortekeskuse juhataja ja noorsootöö korralduse magistriõppe vilistlane Aare Vest tutvustas Saue noorsootöö põhimõtteid, eesmärke ja peamisi tegevusi. Seejärel peeti tuliseid arutelusid väiksemates rühmades teemal: kes on professionaalne noorsootöötaja Eestis?
Ühise arvamusena jäi selgelt kõlama seisukoht, et noorsootöös on vajalikud kindlad teadmised, oskused ja hoiakud ning need peavad olema tõendatud. Laste ja noortega ei saa igaüks töötada, see ei saa ega tohi olla juhuslik. Mitteformaalõppe kavandamine ja läbiviimine noorsootöös nõuab ettevalmistust sarnaselt õppe läbiviimisele formaalhariduses.
Õ±è±è¾±³¾¾±²Ô±ð noorsootöös saab alguse informaalselt – usaldusliku kontakti loomisest ja hoidmisest noortega, mis on omaette kunst. Riiklikes arengukavades on küll seatud õppe lõimimisega seonduvad eesmärgid, kuid formaalse ja mitteformaalse õppe juhendajad on uuringutele tuginedes ebavõrdses positsioonis ning riik süvendab seda ebavõrdsust ja mitteformaalõppe juhendajate kehvemat positsiooni erineva kohtlemisega.
Sarnaselt õpetajatele kehtestatud riiklikele kvalifkatsiooninõuetele peaks riik kehtestama nõuded ka noorsootöötajatele, see välistaks noortevaldkonna negatiivsete käivitumise, kus piirkondlik ebavõrdsus noorsootöö teenuste kvaliteedis hakkab mõjutama noorte toimetulekut – jah, ka valikute tegemist õppimise jätkamise, tööelu otsuste jm olulise osas, kus just noorsootöötajatel on oluline roll noorte toetamisel.
Noorsootöö kvaliteeti mõjutab eelkõige töötajate kvaliteet. Professionaalsuse tunnuseks on pidev eneseareng ja jätkuv õppimine. Professionaalne noorsootöötaja on professionaalselt juhitud. Vilistlased märkisid ära noorsootöö magistritööd (Mätas, 2023; Loo, 2022), mis näitavad, kuidas erialase hariduse omandamine on aidanud kaasa professionaalse identiteedi, valdkondliku ekspertsuse ning erialase enseteadlikkuse kujunemisele. Ühiselt lepiti kokku, et noorsootööjuhtide regulaarsete kohtumiste ja aruteludega jätkatakse ning oma ala ekspertidena võetakse edaspidi rohkem sõna valdkonda puudutavates küsimustes.
Noorsootöö korralduse magistriõpe avati ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis aastal 2015 ja tänaseks on vilistlasi kokku 66. Täna õpib magistriõppes 15 inimest. Enamus vilistlasi, aga ka magistrante töötab noorsootöö spetsialistidena kohalikes omavalitsustes, noortekeskuste juhtidena, erinevates rollides koolides või huvikoolides, aga ka riiklike ning rahvusvaheliste programmide eestvedajatena, noortevaldkonna koolitajatena, õppejõudude ning teaduritena.
Lisainfo:
TLÜ noorsootöö korralduse õppekava juht Ilona-Evelyn Rannala
ilona-evelyn.rannala@tlu.ee