����Ӱ��

Miks kliimakirjaoskust ikkagi vaja on?

Praeguseks on selge, et kliima- ja keskkonnamuutused on tulnud, et jääda. Need on kätte jõudnud ootamatult, vaatamata sellele, et teadmised selle kohta, et meie energiasüsteemide eripärade, suure hulga fossiilsete kütuste tarvitamise ja elupaikade kadumise tõttu on muutused meile elukorralduses paratamatud, on juba üle sajandi vanad. 

Keskkonnaprobleemide tajumise teeb keeruliseks selle hiiliv iseloom ja tihtipeale ka abstraksus, mis kliimamuutuste õpetamisel on kindlasti väljakutseks – nagu konna keedetakse aeglaselt temperatuuri tõstes, nii oleme ka meie näiliselt kuumemaks muutuva kliimaga tasapisi harjunud. On ju kliima tegelikult vaid meteoroloogilistel andmetel põhinev matemaatiline mudel, meeltega hoomamatu ja vaid teadusliku mõtlemise läbi mõistetav. 

Üldist laiemat arusaamist keskkonnamuutuste kohta on takistanud selle käsitlemine meie haridussüsteemis ainuüksi loodusteaduste valdkonna osana.

Aastakümneid on üritatud muuta keskkonda meie ümber. Läbi erinevate regulatsioonide ja mehhanismide on püütud panna keskkonda toimima meie majanduslikele eesmärkidele vastavalt. Nüüdseks on Euroopa keskkonna büroo näidanud, et majanduskasv ei saa toimuda ilma keskkonnda, kliimat ja ökosüsteeme kahjustamata. 

See tähendab, edasi ei saa tegutseda keskkonda reguleerides vaid oma majanduslikest huvidest lähtudes, vaid vaja on leida viise, kuidas muuta inimeste käitumist selliselt, et see tagaks piisava ökosüsteemide tasakaalu. Vastasel korral ei ole meil varsti midagi majandada. Selleks on vaja kliimakirjaoskust ehk teadmisi kliima kui nähtuse kohta ja arusaamist, milliseid muutusi toob kliimamuutus kaasa ning kuidas nendega toime tulla.

Ekspertide sõnul on üldist laiemat arusaamist keskkonnamuutuste kohta takistanud selle käsitlemine meie haridussüsteemis ainuüksi loodusteaduste valdkonna osana. See on poolik lähenemine. Selleks, et leida praktilisi lahendusi, on vaja luua seoseid koolis õpetatavate eri teemade ja igapäevaelus kogetava vahel. Kliima ning keskkonna teemad peavad väljuma loodusainete rüppest ja leidma koha kõikides õppeainetes koolis. 

Veebipõhine keskkond õpetajatele kliimamuutuste käsitlemiseks

Oma valdkonna spetsialistina on õpetajad tavaliselt omandanud teadmised ühel kitsal erialal ja edasine haridustee ei pruugi olla sisaldanud keskkonnateemade üle juurdlemist. Erasmus+ projektis "Climateracy" loodud veebipõhine keskkond on kasulik tööriist kõikidele õpetajatele, mis sisaldab õppematerjale erinevatest kliimaga seotud teemadest. Olenemata oma taustast, saab iga õpetaja selles äsja valminud keskkonnas läbida e-õppe mooduleid, mis annavad kliimamuutuste käsitlemiseks inspiratsiooni. Lisaks pakub keskkond võimalust suhelda teiste õpetajatega, jagada oma materjale ja küsida kogukonnalt abi. 

Õppematerjal koosneb ühest sissejuhatavast moodulist ja kuuest teemamoodulist:

1. Sissejuhatus kursusesse ja õpetamisstrateegiad kliimateema käsitlemiseks.
2. Sissejuhatus kliimamuutustesse.
3. Ökoloogiline jalajälg.
4. Säästev transport.
5. Kodumajapidamise energiatõhusus ja jäätmed.
6. Vastutustundlik tarbimine.
7. Jätkusuutlik toit.

 

---

Climateracy veebikeskkonna loomine oli kaasrahastatud projektist “Õpetajate pädevuste arendamine kliimaalase kirjaoskuse hariduse integreerimiseks Euroopa koolidesse” 2020-1-EE01-KA201-077890 raames.