ÌìÃÀÓ°ÊÓ

• Kestus: 3 aastat

• Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: päeva- või sessioonõpe

  • ±Êä±ð±¹²¹Ãµ±è±ð toimub igapäevaselt auditoorse õppetööna ülikoolis ja õppekäikudena.

  • Sessioonõppes toimub õppetöö sessioonidena – viiel korral semestris toimub õpe nädalase õppesessioonina (esmaspäev–laupäev) ning kuni kahel korral semestris kahepäevase õppesessioonina (esmaspäev–teisipäev); õppetöö graafikuga saab tutvuda siin.

Eripedagoogika bakalaureuseõppe õppekava on mitmekesine ning võimaldab erinevaid valikuid. Õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise ja õpetamise teooriatest kui ka tööturu vajadusest. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• Ãœleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma kriitilise mõtlemise aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on näiteks  ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 
• Eripedagoogika teooria ja metoodika moodulis antakse ülevaade arengu- ja kultuuripsühholoogiast, erivajadustest ja suurema toe vajadusega laste õpetamisest. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Psüühika alused", „Erivajaduste vormid“, „Kaasav haridus ja õppimist toetav keskkond“ ja „Suhtlemis-, nõustamis- ja koostööpädevused“.
• Eri- ja sobitusrühma õpetaja moodul toetab eripedagoogi kompetentside kujunemist ning loob võimalused eri- ja sobitusrühma õpetaja tööks vajalike pädevuste omandamiseks. Sellesse kuuluvad näiteks ained "Sotsiaalne kompetentsus koolieelses eas" ning "Arengu ja erivajaduste hindamine". Mooduli läbimisele järgneb praktika koolieelses lasteasutuses.  
• Õpiabirühma õpetaja moodul annab vajalikud teadmised ja oskused tööks õpiabi rühma õpetajana. Muuhulgas saab ülevaate nii kirjutamis-, lugemis- kui ka arvutamisraskustega õpilaste toetamisest. 
• Erialaste valikainete moodul võimaldab teha valikuid ja süveneda hariduse valdkonna ainetesse, mis just sulle huvi pakuvad. Sellesse moodulisse kuuluvad ained „Multimeediumi loomine ja meediakasvatuse rakendamine õppeprotsessis“ ja „Mitmekultuuriline ja -keeleline õpikeskkond“.
• Praktika moodul sisaldab kolme praktika ainet. Kõik üliõpilased sooritavad eripedagoogika praktika lasteaia eri- või sobitusrühmas, samuti õpiabirühma õpetaja praktika koolis. Soovijatel on võimalik osaleda välispraktikal.
• Teadustöö aluste moodul aitab mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka üliõpilase kui iseseisva ja eetilise uurija arengule. 
• Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 
• Tahad õppida võõrkeeli või hoopis saada lisateadmisi mõnelt teiselt erialalt? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli instituutidest.
• Bakalaureuseõpingutele tõmbab joone alla bakalaureuseeksam, mis näitab parimast küljest üliõpilase seni omandatud teadmisi ja oskusi. 

Kandidaadil peab olema keskharidus v´Ç̃i sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam 100% (riigieksamid ei ole nõutud, vastuvõtulävend on 65 palli) koosneb järgmistest osadest.

• Sisseastumistest (50%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis  keskkonnas (vajalik  olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga .
• Kutsesobivusvestlus ja motivatsioonikiri (50%) vestluse eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus, vabatahtlik tegevus ning motivatsioon õpinguteks ja erialaseks tööks. Vestlusel kandidaat tutvustab ennast, oma eelnevat õpi- ja karjääriteed ning õpinguteks vajalikke üldpädevusi. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele ühiskonna, hariduse, tervise ja eripedagoogika päevakajalistel teemadel. Kandidaat peab olema tutvunud ja . Motivatsioonikiri (1 lk trükitult) tuleb kaasa võtta kutsesobivusvestlusele. Motivatsioonikirjas tuleb välja tuua varasem haridustee, rahvusvaheline õpi- või töökogemus, eelnev kokkupuude eripedagoogika valdkonnaga, eriala valiku põhjendus.

Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. ±Êä±ð±¹²¹Ãµ±è±è±ð²õ pääseb kutsesobivusvestlusele pingerea alusel 55 esimest kandidaati. S±ð²õ²õ¾±´Ç´Ç²Ôõ±è±è±ð²õ&²Ô²ú²õ±è;pääseb kutsesobivusvestlusele pingerea alusel 75 esimest kandidaati. Kui kandidaat pääseb edasi nii päeva- kui sessioonõppes, valib ta enda jaoks eelistatuma õppevormi kutsesobivusvestluse aja. Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
- sisseastumistest sooritatakse ülikooli arvutiklassis, testi täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades;
- kutsesobivusvestlusele lubatud kandidaatide nimekirjad saadetakse SAISi kaudu hiljemalt 2. juulil kell 14.00. 
Kui kandidaadil on erisoov kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 30. juunil kell 12.00 vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi bakalaureuseõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord SAISi avaldusel märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

"Alates 1989. aastast olen töötanud logopeedina. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tõi tee mind 2006. aastal ning töötan siin eripedagoogika lektorina. Lisaks ülikoolile olen töötanud ka koolis, lasteaias, rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskuses. 2015. aastal kaitsesin TLÃœ-s ka oma doktoritöö „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus“, mille raames töötasin välja täiskasvanute kirjaoskuse hindamiseks sobiva testi."  

"Olen töötanud juba 32 aastat logopeedina – seda nii lasteaias, koolis, haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka erapraksises. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooliga olen seotud aastast 2009. Minu huvide hulka kuuluvad kõne, õpi- ja lugemisoskuse areng; kõnepuuded, õpiraskused, lugemisraskus; keskkonna ja õppe kohandamine ning erivajadustega õpilaste õpetamine." 

"Õpetan bakalaureusetaseme õppekaval erivajaduste väljaselgitamise ja õpetamisega seotud aineid. Magistritasemel õpetan sissejuhatavat kursust eripedagoogikat varem mitte õppinud üliõpilastele."

"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Ã•petan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ãœhtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

"Olen lõpetanud Tartu Ãœlikooli psühholoogia eriala doktoriõppe ning täiendanud end nii Maastrichti Ãœlikoolis, Toronto Ãœlikoolis kui ka University College Londonis. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis töötan alates 2016. aasta sügisest – olen haridusteaduste instituudis eripedagoogika õppesuunal laste neuropsühholoogia dotsent. Minu jaoks on olulisel kohal ka teadustöö, olen avaldanud mitmeid teadusartikleid rahvusvaheliselt eelretsenseeritud erialaajakirjades. Minu uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks neuroloogiliste häiretega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne kompetentsus ja neurorehabilitatsioon." 

"Lisaks õppe- ja teadustegevusele töötan ma ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Lastehaigla neuroloogia ja taastusravi osakonnas psühholoogina ja oman kliinilise psühholoogi ja neuropsühholoogi kõrgeimat kvalifikatsiooni (tase 8). Hetkel loen eripedagoogika bakalaureuseõppes kursuseid "Pedagoogiline bioloogia ja neuroloogia", "Pedagoogiline kognitiivne ja neuropsühholoogia" ja "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired". Loovteraapiate magistrantidele loen ainet "Psühhosotsiaalne ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon". Oma loengutesse ootan eelkõige laste arengu toetamisest huvitunud üliõpilasi."

"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

Bakalaureuseõppe lõpetanuna on Sul võimalus töötada õpetajana lasteaias või assistendina koolis, tugiisikuna, laste- või õpilaskodu kasvatajana.

Eripedagoogi kutse saamiseks on vajalikud õpingud magistritasemel, mis annavad suurepärase ettevalmistuse tööks tava- ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes, samuti hariduspoliitika suunamiseks ning Eesti haridusmaastiku kujundamiseks laiemalt.

Eripedagoogika eriala bakalaureusekraadiga lõpetanutele on kõige loomulikum jätk eripedagoogi magistriõppekava ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis. Kandideerida saab ka pedagoogilist haridust nõudvatele osaliselt avatud õppekavadele ning kõikidele avatud magistriõppekavadele.

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

• ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haridusteaduste instituudil on rohkem kui saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.

• Meil on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

• Ãœlikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.

• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.

• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, paindlikkust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1500 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu -  ning ülikooli . 
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.