Selgusid aasta keeleteod
2020. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid Peep Nemvaltsi koostatud eesti teaduskeele kogumik „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“ ja Narva eesti keele maja räpiooper „Karma“.
Igal aastal tunnustatakse keeleteo konkursiga tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist. Seekordse aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid TLÜ teaduskeele juhataja Peep Nemvaltsi koostatud eesti teaduskeele kogumik "Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas" ja Narva eesti keele maja räpiooper "Karma". Rahvas hääletas parimaks keeleteoks õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamise Saaremaale.
Žürii valis välja kaks peaauhinnaväärilist keeletegu, millega tõstetakse esile eesti teaduskeele arendamist ja kasutamist ning huvitavat keeleõpet. Peep Nemvaltsi koostatud ja toimetatud teaduskeele kogumik kutsub kaasa mõtlema, kuidas suunduda tõelise keelerikkuse ja täppiskeelte poole. Laureaat Peep Nemvalts nendib, et täppis-eestikeelsus kõrghariduses tagab keele ja kultuuri kestmise. "Nagu maailm on elukõlblik tänu looduse liigirikkusele, võidab inimkond keelterikkusest, mitmekesistades ka teadusliku mõtlemise malle ning luues kõigekülgset teadmust. Mõtlemisvahendina täpselt ja otstarbekalt toimiv keel paneb tõhusalt toimima iga tegevusala. Keel peegeldab eelkõige seda ühiskonda, milles ta peamiselt kasutusel on, ning seetõttu ei saa sõna-sõnalised tõlked ja toorlaenud anda adekvaatselt edasi ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mistahes teises keeles. Täppis-eestikeelsus kõrghariduses ja teaduses tagab eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade, edendades ja avardades ühtlasi üleilmset teadusmõtet ning tuues kasu Eesti ühiskonnale nii teadmusloome kui ka kõigi haridusastmete kaudu," selgitab Nemvalts
Aasta keeleteo üritus on järelvaadatav