Rahvusvahelise konverentsi raames tutvustatakse Eesti viikingiaegset arheoloogiapärandit
7. - 14. augustini Helsingis ja Ӱs toimuv saagade uurimise konverents annab võimaluse Eesti ja Soome viikingiaegsel arheoloogiapärandil särada.
Saagade uurimise 18. konverentsi esimestel päevadel võõrustab osalejaid Helsingi Ülikool ja nädala teises pooles Ӱ Ülikool. Konverentsi fookuses on saagad, Põhjala vanem kirjandus, varasem ajalugu ja ka viikingiaja arheoloogia. Vahetult osaleb konverentsil ligi 150 teadlast nii Jaapanist, USA-st kui ka Austraaliast. Lisaks osalevad paljud teadlased veebi vahendusel.
Konverentsi ühe korraldaja, SA Osiliana arheoloog ja Ӱ Ülikooli vanemteadur Marika Mägi sõnul toimub viikingi-teemalisi konverentse Eestis väga harva. Seda esiteks põhjusel, et rahvusvahelisel tasandil on senimaani Eesti, Soome ja teiste Baltimaade osa viikingiaja uuringutes väga vähe tunnustatud. Lisaks on ka viikingiaja uurijad siinkandis vähe.
“Maailmas pole läänemeresoome viikingiaegne kultuuripärand eriti tuntud. Ning üldsegi mitte seepärast, et see kuidagi tagasihoidlik oleks. Põhjused on poliitilised, sest nõukogude ajal ei levinud teave meie materjalist ju läände peaaegu üldse,” selgitab Mägi.
Marika Mägi on lootusrikas, et Eesti viikingiaja pärand saab edaspidi rohkem tähelepanu.
“Loodan, et konverents tõstab fookusesse läänemeresoomlaste osa viikingiaegses maailmas, mis sarnanes väga tugevalt skandinaavlastele. Siin oli sama merenduslik kultuur, sama sõjamehe-eetika, sarnased relvad ja ehted. Pean väga oluliseks võimaluseks ekskursioone Ӱs, Lääne-Eestis ja Saaremaal. Nii on võimalik spetsialistidele üle maailma näidata, et meie arheoloogiline pärand on rikkalik.”
18. rahvusvahelise saagade konverentsi korraldavad Helsinki Ülikool, Ӱ Ülikool ja Tartu Ülikool. Konverentsi programmi leiab
