ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Audiovisuaalne tõlge on väga lai termin, mis hõlmab ekraanitõlke eri liike mitmesuguse audiovisuaalse sisu tõlkimiseks. Selle alla kuuluvad subtitreerimine, dubleerimine, pealelugemine, kirjeldustõlge, teatri- ja ooperitõlge, sünkroontõlge filmifestivalidel, vabas vormis kommenteerimine, subtitreerimine vaegkuuljatele, fännisubtiitrid, fännidublaaž jne. Lokaliseerimine ei piirdu tänapäeval enam kinematograafilise toodanguga, vaid hõlmab ka hariduslikku sisu, keeleõppevahendeid, lastesaateid, vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud teleprogramme, reklaame, videomänge, tarkvara jne. Viimase viie aasta jooksul on audiovisuaalse tõlke valdkonnas toimunud tehnoloogiline revolutsioon. Tõlkijate käsutuses on uued ja aina täiuslikumad tõlkeabiprogrammid, suure hulga sisu jagamist võimaldav pilvtehnoloogia, tõlkemälud, sõnaraamatud, sõnastikud ja üha võimsamad projektijuhtimis- ja kvaliteedikontrollivahendid tõlke kvaliteedi hindamiseks nii tehnilisel kui ka verbaalsel tasandil.

Kõik see on andnud tõuke audiovisuaalse tõlke valdkonna, eriti subtiitrite tootmise kiireks kasvuks kogu maailmas, rääkimata mitmekeelsest Euroopa Liidust. Kiiresti arenev audiovisuaalse tõlke valdkond on tekitanud vajaduse uute ja mitmekülgsete oskustega tõlkijate järele. Konverentsi peamine sihtrühm ongi audiovisuaalse tõlke valdkonnas tegutsevad tõlkijad ning sellest huvitatud tõlketudengid.

Konverents koosneb kahest osast. Päeva esimeses pooles toimub plenaaristung, kus esinevad audiovisuaalse tõlke rahvusvahelist tunnustatud asjatundjad, ning päeva teises pooles paralleelsed töötoad. Eesmärk on anda ülevaade uue tehnoloogia, sh masintõlke ja muude tõlkeabivahendite viimastest arengusuundadest ning ühtlasi teha nende vahenditega ka praktilist tutvust.

Ajakava

Plenaaristung ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi SuperNova kinos (Narva mnt 27). Ettekanded on inglise keeles ilma tõlketa. Esinejate kohta saate lähemalt lugeda .

8.45–9.15     Registreerimine

9.15–9.30     Avasõnad

Leila Anupõld (Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat)

Prof Daniele Monticelli ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituut)

9.30–10.15   Peakõneleja

Prof Jorge Diaz-Cintas (University College London)

Audiovisual translation and the future of the discipline

10.15–10.45 Arutelu

10.45–11.15 Kohvipaus

11.15–11.45 Dr Kristian Tangsgaard Hvelplund (University of Copenhagen)

Audiovisual Translation from a Cognitive Perspective

11.45–12.15 Dr Yota Georgakopoulou (Deluxe Entertainment Services Group)

I’m translator. What’s your superpower?

12.15–12.45 Arutelu

12.45–13.30 Lõuna

13.30–15.00 Paralleelsed töötoad:

1. Kogukonnatõlke platvormid ja enim kasutatud vabavaraline subtiitertõlke tarkvara, Tiina Põllu ja Tuuli Järmut (eesti keeles)

2. Pilvepõhised subtitreerimise abivahendid, Dr Serenella Massidda (inglise keeles)

3. Subtitreerimisel kasutatav tõlketehnoloogia ja uus meedia, töötuba juhib Kirke Maar (inglise keeles)

4. Dubleerimisprotsess ja töö helistuudios, Tiina Andreas (eesti keeles)

15.00–15.30 Kohvipaus

15.30–17.00 Paralleelsed töötoad jätkuvad

Kõik töötoad kestavad neli akadeemilist tundi. Kohtade arv töötubades on piiratud ja iga osaleja saab valida ainult ühe töötoa. Valik tuleb teha konverentsile registreerimisel. Enne registreerimist tutvuge palun allpool lähemalt töötubade sisuga.

1. töötuba. Kogukonnatõlge platvormid ja enim kasutatud vabavaraline subtiitertõlke tarkvara, Tiina Põllu ja Tuuli Järmut( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituut). Töötuba toimub eesti keeles. Asukoht: Mare 217.

Töötoas vaadeldakse YouTube'i näitel kogukonnatõlke võimalusi ja kõige populaarsemaid vabavaralisi tõlketarkvaraprogramme. Lähemalt tutvustatakse subtiitertõlke tarkvara Subtitle Edit. Töötuba toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arvutiklassis. Registreeruda saab kuni 25 osalejat.

Töötoas tutvustatakse subtiitertõlke üldist tööprotsessi ühe mängufilmi näitel. Analüüsitakse tööprotsessi eri etappe: kuidas subtiitertõlget alustada ja tõlkefaile luua, millised võimalused on lähtekeele subtiitreid hankida (stsenaariumist või transkriptsioonist, automaatsest kõnetuvastusprogrammist jne), millised on erinevad subtiitertõlke tüübid (juba ajakoodidega varustatud failiga subtiitertõlke loomine versus kodeerides tõlkimine), kuidas toimub kodeerimine ja tõlke sünkroonimine kõnega, millised on peamised aja- ja ruumipiirangud (subtiitrite pikkus- ja kestusnõuded), dialoogi esitamise põhimõtted (visuaalne ja verbaalne segmenteerimine ja süntaksireeglid, kirjavahemärgid, kompenseerimisvõtted), mitmed tööd mõjutavad tegurid.

Töötoa eesmärk on arendada häid subtiitertõlke tavasid, parandades seeläbi tõlgete kvaliteeti ning suurendada teadlikkust selle konkreetse tõlke vormi kohta.

2. töötuba. Pilvepõhised subtitreerimise abivahendid, Dr Serenella Massidda (University College London, Roehampton University). Töötuba toimub inglise keeles. Ruum: Astra 213.

Selles töötoas tutvustatakse osalejatele pilvepõhist subtitreerimist. Töötuba toimub ülikooli arvutiklassis, osaleda saab kuni 25 inimest.

Vaid kümne aastaga on tehnoloogiline areng audiovisuaalse tõlke maastiku täielikult ümber kujundanud. Lokaliseerimine toimub varasemaga võrreldes välgukiirusel ning tavapärased pikad ooteajad on ajalugu.

Töötoa esimeses pooles antakse ülevaade uusimast subtitreerimisel kasutatavast tehnoloogiast ning pilvepõhise tehnoloogia ja lokaliseerimisprotsessi korralduse arengust maailmas, et mõista, kuidas praegu toimuvad pöördelised muutused audiovisuaalsete toodete tootmises ja tarbimises mõjutavad subtitreerijate tööd ning subtitreerija elukutse tulevikku. Arutatakse, milline on pilvepõhise subtitreerimise potentsiaal võrreldes tavapäraste tarkvaraprogrammidega ning millised võimalused sellega kaasnevad.

Töötoa teine pool on pühendatud praktilistele pilvepõhise subtitreerimise ülesannetele. Töötoa lõpuks teavad osalejad, kuidas kasutada pilvepõhiseid vahendeid oma lokaliseeritava toote subtiteerimiseks ning neil on üldine arusaam pilvepõhise subtitreerimise tehnoloogiast. Osalejatele antakse ülevaade kasulikest veebisaitidest ning muudest teabeallikatest ning töötoa lõpus on kõigil võimalik esitada küsimusi.

3. töötuba. Subtitreerimisel kasutatav tõlketehnoloogia ja uus meedia, töötuba juhib Kirke Maar ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool). Töötuba toimub inglise keeles. Ruum: Nova 207 (BFM).

Töötuba koosneb viiest lühiettekandest, milles tuuakse näited tõlketehnoloogia kasutamisest subtitreerimisprojektides. Ettekannetele järgneb arutelu.

• Dr Yota Georgakopoulou (Deluxe Entertainment Services Group). Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ rahastatav projekt TraMOOC.
• Kirke Maar (Tallinn University). Näide ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli interdistsiplinaarsest projektist „ELU“ – gümnaasiumiastmele mõeldud õppevideote subtitreerimine.
• Dr Mark FiÅ¡el (Tartu Ãœlikool). Masintõlke kasutamine multimodaalses tõlkes.
• Dr Tanel Alumäe ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikool). ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikoolis välja töötatud kõnetuvastustehnoloogia.
• Dr Tiina Lindh-Knuutila (Lingsoft OY, Finland). Moodne keeletehnoloogia toetab audiovisuaalse tõlke protsessi.

4. töötuba. Dubleerimisprotsess ja töö helistuudios, Tiina Andreas (BFM, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool). Töötuba toimub eesti keeles. Asukoht: BFMi helistuudio.

Töötuba keskendub mängufilmi dubleerimise protsessile, antakse ülevaade selle olulistest etappidest ning dubleerimise tüüpidest (dubleerimine, pealelugemine, osaline dubleerimine jne, näidisjuhtumid nende tõlkeliikide kasutamise kohta) ning tutvustatakse üldist mängufilmi tõlketöö protsessi. Registreeruda saab kuni 20 osalejat.

Esiteks analüüsitakse tööprotsessi etappe: milliseid reegleid peab järgima kirjaliku dublaažitõlke tegemisel, pidades silmas huulte liikumise ja tõlketeksti sünkroonimist, sobivate tõlkijate leidmist selle ülesande jaoks. Tutvustatakse ka erinevate rollide jaoks sobiva häälega näitlejate valiku protsessi, kuidas tehakse näidisdublaaže, mille põhjal meediaettevõtted oma valiku teevad, millised on üldised dubleerimisnõuded ning aja- ja ruumipiirangud dubleerimisel ning kuidas tõlkega mängida, kasutades ära keele paindlikkust.

Teiseks analüüsitkase konkreetse mängufilmi tõlkenäiteid, uuritakse, kuidas muuta kirjalik eestikeelne tõlge suupäraseks nii, et järgitakse kõiki dubleerimisreegleid, ja kuidas dublaaži järeltöödeldakse.

Konverents on osalejatele tasuta.

Rohkem infot: jana.laurend@ec.europa.eu

Konverents korraldatakse programmi „Translating Europe" piirkondliku üritusena ja seda toetab Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat. „Translating Europe“ on Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi algatus, mille eesmärk on edendada koostööd kirjaliku tõlke valdkonnas tegutsejate vahel Euroopas. Algatuse raames toimub igal aasal Brüsselis Euroopa tõlkijate foorum („Translating Europe Forum“), mida täienevad tõlketeemalised üritused liikmesriikides.