Mitmekeelsus ja keeleomandamine
Mitmekeelesus on ilmselt sama vana kui keel ise. Enamik maailma elanikest on
mitmekeelsed. Ka Eesti keelekeskkond on juba ammu mitmekeelne. Seetõttu on
mitmekeelsuse ja keelekontaktidega seotud teadmised ja uuringud järjest olulisemad.
Siia lehele on koondatud Ӱ Ülikoolis tehtavad mitmekeelsuse, keeleomandamise ja
keelekontaktidega seotud ühiste uurimishuvidega inimesed, materjalid, seniste uuringute
tulemused, aga ka veel pooleli projektid ja uurimisplaanid.
Proovime siia jooksvalt lisada huvitavaid uurimistulemusi, teateid põnevate koolituste,
teadusürituste ja muude ürituste kohta, millest võiks kõikidel keeleomandamisest, -
õpetamisest, mitmekeelsusest ning keelekontaktidest huvitatutel kasu olla.
Inimesed
Anna Verschik on Ӱ ülikooli üldkeeleteaduse teenekas professor. Tema uurimisala on keelekontaktid ja mitmekeelsus. Ta on kirjutanud eesti-vene ja inglise-eesti keelekontaktidest, jidiši keelest Baltikumis ning leedu-jidiši kakskeelsusest.
Reili Argus on Ӱ ülikooli eesti keele professor. Tema peamine uurimisala on esimese keele varane omandamine, eelkõige muutemorfoloogia ja leksikaal-grammatiliste kategooriate omandamine. Lisaks on ta vaadelnud mitme keele omandamist kõrvutavalt.
Kapitolina Fedorova on Ӱ ülikooli vene uuringute professor. Tema teaduslike huvide hulka kuulub sotsiolingvistika, keelekontaktid, piiriuuringud ja keelemaastike uuringud. Ta on teinud välitööd Venemaal, Soomes, Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Helin Kask on Ӱ ülikooli lingvistika eriala lektor. Tema uurimishuvid on kontakt- ja sotsiolingvistika ning mitmekeelsus. Oma doktoritöös uurib ta, missugust mõju avaldab inglise keel eesti keelele. Peamiselt keskendub ta Eesti noorte mitmekeelsele keelekasutusele nii suulises kõnes kui ka kirjalikes tekstides.
Andra Kütt on Ӱ ülikooli lingvistika doktorant ning nooremteadur. Tema uurimisvaldkond on esimese keele omandamine, huvikeskmes on erineva kasvukeskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelelisele arengule.
Geidi Kilp on Ӱ ülikooli nooremteadur. Ta tegeleb eesti-inglise-jaapani kolmekeelse netisuhtluse uurimisega, täpsemalt kognitiivse kontaktlingvistika, kasutuspõhise lähenemise, koodikopeerimise ja -vaheldusega.
Piret Baird on Ӱ ülikooli lingvistika doktorant. Tema doktoritöö teema on seotud vene-eesti varajase suktsessiivse kakskeelsusega, kuid selle kõrvalt tegeleb ta ka eesti-inglise varajase kakskeelsuse uurimisega. Teda huvitab eriti laste koodivahetus ja kaks- ning mitmekeelsus üldisemalt.
Projektid
Eesti laste ja noorte mitmekeelse suhtluse keelekogud ja korpused
Projekt EKKD33, toetab HTM programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul“
Projekti eesmärgid on:
1) Eesti laste ja noorte mitmekeelse suhtluse keeleandmete kogumine ja korpuse loomine (mitme alamkorpusega), millega plaanitakse luua mitmekeelse suhtluse uurimise aluspõhi Eestis;
2) kogutud ainese uurimine.
Korpuse osad on:
- varajase kakskeelse suhtluse alamkorpus (spontaanse argikõne lindistused);
- koolieelikute ja esimese kooliastme eesti keele kui teise keele kasutajate keeleandmed (nii loomulik kõne kui eksperimentaalsed andmed);
- noorte kakskeelsete blogide materjal, Facebooki ja muu sotsiaalmeedia suhtluse materjal, mitmekeelsed vlogid.
Erinevalt ükskeelsetest korpustest (kirjakeele, kõnekeele vms) ja õppijakeele korpustest, on mitmekeelne suhtlus üpris mitmekesine. sÜsna palju sõltub konkreetsest konaktlingvistilisest olukorrast. Seetõttu pole selliseid korpuseid kuigi palju ja puuduvad nende loomise ühtsed põhimõtted.
Projekti kohta saab täpsemalt lugeda
Projekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis“
Alates 2020. aasta sügisest alustas Haridus ja Teadusministeerium mitmekeelsete klasside õpetajate toetamiseks pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis”.
Projektiga soovitakse toetada koole eestikeelse õppe pakkumisel ning arendada eestikeelsete õpetajate keeleõppealaseid oskusi. Projekti üldine eesmärk on tagada kvaliteetne keeleõpe ja üks kitsamatest eesmärkidest on katsetada erinevaidkeeleõppemudeleid.
Projektiga olid 2021. aasta sügiseks liitunud kolme tüüpi koolid:
1) eestikeelne kool, kus on rohkem kui 6 muu kodukeelega õpilast klassis (nt Haabneeme kool);
2) eestikeelne kool, kus on enam kui 10 vene emakeelega last klassis (nt Laagna gümnaasium);
3) venekeelne kool, kus on süvendatud eesti keele õpe (st mitte ainult eesti keele tunnid, nt Tartu Annelinna gümnaasium).
Esimesel projektiaastal liitus projektiga 20 klassikomplekti, 14 eri koolist, teisel aastal lisandus esimese aasta koolidele kuus uut kooli ja kokku 22 klassi. Kokku on projektiga hõlmatud ligikaudu 800 last.
Lähtuvalt projekti põhiideest, et laste keeleoskuse arengu tagab professionaalne õpetaja, läbivad kõik projektiõpetajad mitmeaastase koolituse. Ӱ Ülikooli ülesanne ongi tagada mitmekeelses klassis õpetavate õpetajate ja koolimeeskondade professionaalne areng. Õpetajatele pakutavate koolituste sisu hõlmab kolme põhilist teemakobarat – üldteadmised keeleomandamisest ja lapse arengust, pedagoogilised teadmised ja oskused ning keeleõppemetoodikaga seotud oskused.
Eestikeelsete õpetajate töö tulemuslikkuse mõõtmiseks vaadeldakse regulaarselt laste eesti keele oskuse arengut. Projekti alguses hindavad õpetajad kõikide projektiklass õpilaste eesti keele oskust ning koguvad ka andmeid laste koduse keelekeskkonna kohta. Samasugune eesti keele oskuse ülevaateuuring tehakse kõikide lastega ka teise aasta lõpus.
Esimese projektiaasta lõpus ehk kevadel tuleb õpetajail hinnata laste keelelist arengut sügavuti. Lisaks laste keeleoskuse hindamisele uuriti 2021. aasta lõpus ka teise aasta projektiklasside õpitegevusi. Tulemusest saadi jällegi hea sisend edasiseks koolituseks.
Loe ka projektiga seotud dokumente:
Õpetajate hinnangud laste keelelisele arengule
Kooli eestikeelsete õpetajate hinnangud laste keelelisele arengule. Kevad 2022
Seire eesmärk oli anda ülevaade 2020. aastal projektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis“ liitunud klassides õppivate laste eesti keele oskusest pärast kaht aastat projektis osalemist.
Loe lähemalt SIIT
Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis“ laste keelelise arengu hindamise tulemused. Piiratud valimiga hindamine. Kevad 2022
Pilootprojekti laste keelelise arengu hindamisel kasutati 2022. aasta kevadel sarnaselt 2021. aastaga piiratud valimiga hindamist ja laste keelelist arengut hinnati pärast aastast projektis osalemist.
Loe lähemalt SIIT
Kooli eestikeelsete õpetajate hinnangud laste keelelisele arengule. Kevad 2023
Seire eesmärk oli anda ülevaade 2020. ja 2021. aastal projektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis“ liitunud klassides õppivate laste eesti keele oskusest pärast vastavalt kolme või kaht aastat projektis osalemist. aastat).
Loe lähemalt SIIT
Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ laste keelelise arengu hindamise tulemused. Piiratud valimiga hindamine. Kevad 2023
Piiratud valimiga hindamise tulemustest on antud ülevaade kahes osas ehk kõigepealt vaadeldud nende laste keelelisi oskusi, kes olid seire ajaks õppinud projektiõpetaja klassis kaks aastat (B-grupp).Seejärel nende laste oskusi, kes olid seire ajaks õppinud projektiõpetaja klassis kolm aastat (A-grupp).
Loe lähemalt SIIT
Mitmekeelne omandamine. Eesti keele kui teise keele omandamine ja õpetamine
Emakeelest erinevas keeles õppimine on paljudes riikides normaalsus, mis on seotud igapäevaelu vajadustega. Eestis elab 2021. aasta alguse seisuga umbkaudu 400 000 inimest, kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel. Nende inimeste hulgas on väga erineva eesti keele oskusega inimesi, kelle keeleoskus sõltub sünnikohast, vanusest, elukohast ja muudest teguritest. Selge on aga see, et Eesti on mitmekeelse elanikkonnaga riik, kus elab terve hulk kaks- või mitmekeelseid lapsi. Seetõttu on eesti keele kui teise keele õppega seotu kahtlemata tähtis nii lasteaedade kui ka koolide tasemel. Proovime meie instituudis tehtavate uuringute ja muu arendustööga panustada eesti keele kui teise keele õppe teaduspõhisemaks muutmisse.
Osaleme pilootprojektides „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ ja „Professionaalne eestikeelne õpetajamitmekeelses klassis“, samuti korraldame lasteaedade metoodikakeskustele keeleõppega seotud koolitusi ning koostame õpetajaile õppematerjale.
„Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest“ on eelkõige õpetajaile ja üliõpilastele mõeldud kirjandusülevaade, kust leida viiteid eri uuringutele ja saada edasi lugemiseks soovitusi.
Täpsemalt loe SIIT
Keelekontaktid
Mitmekeelsus on igal pool meie ümber, isegi kui me seda tähele ei pane. Meid ümbritsevad mitmekeelsed reklaamid, sildid, aga ka laulud ja muu populaarne kultuur; inimesed, kelle mitmekeelsuse kohta me ei tea, sest kohtame neid ainult olukordades, kus nad kasutavad ainult üht keelt; mõnes peres on kasutusel mitu keelt, mitmesuguste keelte õppijad koolides ja kursustel jne.
Keeled ei ole kunagi isolatsioonis, iga keele kõnelejatel on kindlasti kontakte mõne muu keele kõnelejatega. Iga keel muutub kontaktide käigus, kusjuures muutuste mootoriks on mitmekeelsed kõnelejad.
Ӱ Ülikooli keeleteadlased uurivad mitmekeelsuse ja keelekontakte erinevaid aspekte: nt varajast mitmekeelsust, mitmesuguseid keelemuutusi kontaktide käigus (nt inglise keele mõju eesti keelele, eesti keele mõju kohalikule vene keelele, keelekontakte ajaloolises perspektiivis), perekonnakeelepoliitikat, mitmekeelsust avalikus ruumis ja sotsiaalmeedias.