Humanitaarblogi

Saksa keele ja didaktika dotsent Aigi Heero andis panuse Timotheus Poluse teose toimetamisse

Ilmus Timotheus Poluse raamat "Lõbus vaatelava", mille eessõna ja saatesõna on toimetanud saksa keele ja didaktika dotsent Aigi Heero. Blogipostituses avab Heero veidi lähemalt oma toimetamisprotsessi ning kiidab ka tõlget, tuues välja põhjused, miks tasub seda raamatut lugeda. "Märgin, et "Lõbusa vaatelava" tõlge on suurepärane – see säilitab autori akadeemilise tooni, aga ka tema vaimukuse, mistõttu on lugemine nauditav ka kaasaja inimestele."

Aigi Heero

Timotheus Poluse "Lõbus vaatelava" on 17. sajandist pärit raamat, mis pakub nii entsüklopeedilist ülevaadet tollastest ametitest, seisustest ja ühiskonnagruppidest kui ka mõnusalt värvikaid ja ootamatuid tähelepanekuid toonase ilmaelu kohta. Raamatust leiame lühikesi artikleid käsitöölistest, hasartmängijatest, türannidest, aga ka nõidujatest, alkeemikutest ja libahuntidest – kogu 17. sajandi maailm on esitatud elavas ja kohati humoorikas võtmes. Allikatena kasutas Polus mitmeid sarnase iseloomuga teoseid - seda tüüpi entsüklopeediline kirjandus oli toona Euroopas laialt levinud. Raamat ilmus 1639. aastal Lübeckis, kuid see loodi ja kirjutati ÌìÃÀÓ°ÊÓs, kus Polus tegutses kooliõpetajana ja hiljem ÌìÃÀÓ°ÊÓ Gümnaasiumi professorina. Kuigi ta ise eesti keelt ei osanud, on tema teos osa Eesti kirjandusloost, nii nagu ka näiteks Balthasar Russowi Liivimaa kroonika. 

Minu seotus "Lõbusa vaatelava" väljaandmisega algas, kui mulle pakuti võimalust toimetada raamatu eessõna ja saatesõna. Olen varasemalt uurinud Timotheus Poluse saksakeelset luulet ja tema tegevust ÌìÃÀÓ°ÊÓ Gümnaasiumi poeesiaprofessorina. Just Polus oli see, tänu kellele jõudsid ÌìÃÀÓ°ÊÓ olulised saksakeelsed tüvitekstid (näiteks Martin Opitzi "Raamat saksa luulekunstist" (1624)), millel oli hiljem otsene mõju ka eestikeelse luule algusele. Märgin, et "Lõbusa vaatelava" tõlge on suurepärane – see säilitab autori akadeemilise tooni, aga ka tema vaimukuse, mistõttu on lugemine nauditav ka kaasaja inimestele. Seega kiitus tõlkija Kärri Sõelsepale ja tõlke toimetajale Urmas Oolupile! Toredaks lisanduseks on ka selle raamatu pühendusluuletused, mille on eestindanud Wimberg.

Selle raamatu kaudu saab lugeja nautida 17. sajandi maailma avastamist. Oli hämmastav näha, kuidas fakt ja fantaasia selles teoses põimuvad. Näiteks leidub raamatus lugusid, mis tunduvad meile absurdsed, kuid olid omal ajal täiesti ülestähendamist ning ehk ka uskumist väärt: loos "Paljulapselised emad" kirjeldatakse lugu Hollandi krahvinnast, kellel olla olnud 365 last, samas kui paljudes teistes tekstides on ajaloolised faktid täpselt paigas. 

Lugejatele võiks "Lõbus vaatelava" pakkuda mitmel moel huvi. Esiteks on see hea näide sellest, kuidas ajalooline tekst ei pea olema kuiv ja liialt akadeemiline – Polus kirjutab elavalt ja kohati väga vaimukalt. Teiseks võimaldab see mõtiskleda kirjanduse ja kultuuripiiride üle: kas kirjandusteos kuulub ainult keele ja autori päritolu järgi ühte kultuuriruumi või võib see olla osa mitmest traditsioonist? Kolmandaks on raamat suurepärane sissevaade varauusaegse ÌìÃÀÓ°ÊÓ vaimsesse ellu ja laiemalt Euroopa mõttemaailma. See on nii ajalugu kui ka meelelahutus, nii entsüklopeedia kui ka peegeldus ühe haritlase maailmapildist. See on tekst, mis räägib meile mitte ainult 17. sajandist, vaid ka sellest, kuidas teadmised ja arusaamad ajas muutuvad. Eesti lugeja jaoks on ehk eriti huvitav ka tõsiasi, et Polus on mitmesse teksti põiminud ka meie kohalikke olusid. Näiteks artiklis "Akadeemikud, akadeemia, lütseum" on juttu 1632.a. asutatud Tartu ܱô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù.

Lugedes võib siiski tekkida tahtmine Poluselt küsida, kui palju ta oma tekstis teadlikult mängis – kas ta ise vahel muigas oma kirjeldatud faktide üle või uskus siiralt, et maailm on just nii kirju, nagu ta selle üles tähendas? Ning kas ta oskas aimata, et sajandeid hiljem loetakse tema raamatut hoopis teises kultuurikontekstis ja täiesti uue pilguga?

Seega, oled sa akadeemik, ajaloohuviline või lihtsalt uudishimulik lugeja, kes otsib aeg-ajalt uusi teoseid, millega end üllatada, on see igal juhul väärt lugemine.