ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Töötubades ja ettekannetes käsitleti nii alustavate kui ka kogenud tõlkijate jaoks väga olulisi teemasid, millest andis tunnistust ka suur osalejate arv – kohale tuli üle 130 tõlkevaldkonnas tegutseva inimese. Ettekannete fookuses olid tehnoloogilised uuendused tõlkealal ning lisaks ülevaadetele ja teoreetilistele teadmistele leidus igaühes mõni praktiline nipp või kasulik viide nii tõlkijatele, projektijuhtidele kui ka tõlgete tellijatele. Samuti jagus huvilisi töötubadesse, kus käis asjalik arutelu ja vilgas töö.

Uutmoodi masintõlge

Kui Google teatas sügisel, et kasutab nüüd kunstlikel närvivõrkudel põhinevat masintõlget (NMT), siis kevadeks oli teada, et sama teed on käinud ka Eesti masintõlke arendajad Tartu Ãœlikool ja Tilde tõlkebüroo. Kairit Sirts tegeleb Tartu Ãœlikoolis masintõlke meetodite arendamisega ning seletas tõlkijatele, et see uutmoodi masintõlge erineb varasemast statistilisest masintõlkest (SMT) selle poolest, et ei kasuta ainult varem esinenud fraase ja tõlkeid, vaid loob arvutuste põhjal ka uusi. Selleks, et loodavad laused oleksid mõistlikud, tuleb masintõlke mudelit treenida ehk muuta parameetreid, mille põhjal lause genereeritakse. Kõige selle eelduseks on sarnaselt SMT-le võimalikult suur hulk paralleeltekste. Mida suurem on tekstide hulk, seda rohkem seaduspärasusi suudab masin õppida ning seda paremat teksti luua. Kuigi eesti keele puhul ei anna koheselt kasutuskõlbulikku teksti veel kumbki masintõlge, siis elevuseks on põhjust küll, sest NMT on mõne aastaga jõudnud oma kvaliteedis põhimõtteliselt sama kaugele kui SMT 25 aastaga.

Uus tööprotsess – järeltoimetamine

Masintõlge on muutnud ja muudab edaspidigi tõlkija töö iseloomu. Lisaks n-ö nullist tõlkimisele (kus tegelikult kasutatakse niikuinii praegu abivahendina olemasolevat tõlkemälu) võib tõlkija töö sisuks olla hoopis järeltoimetamine. See tähendab, et tõlkija ei tõlgi tavapärases mõttes, vaid toimetab juba eelnevalt masintõlgitud teksti. Kuna tegemist on tõlkimisest ja inimtõlke toimetamisest üsna erineva tegevusega ning vajab õppimist ja harjumist, jõuab see tasapisi juba ka ülikoolide tõlkeõppekavadesse. Näiteks Soomes Turu Ãœlikoolis on kursus masintõlkest ja järeltoimetamisest valikeainena juba mitmendat aastat õppekavas. Kõnealust kursust on olnud plaanis teha ka koostöös ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooliga ning sellele loodetakse edaspidi rahastust saada. Küll aga kaitstakse sel kevadsemestril kirjaliku tõlke erialal järeltoimetamist käsitlev magistritöö.

Uudiseid tõlkeabiprogrammide vallas

Uuendusi on tehtud ka tõlkeabiprogrammide vallas. Näiteks on turule tulnud või end seal paremini märgatavaks muutnud mitu uut pilvepõhist tõlkeabiprogrammi (nt Memsource, MateCat). Mõni programm on aga panustanud mõnele konkreetsele aspektile, nt ühistõlge või projektijuhtimine. Lisaks on tõlkeabiprogrammidesse integreeritud nii tõlkemälu, masintõlke kui ka terminibaaside kasutamise ja/või loomise võimalused ja kvaliteedikontroll. Mitmed tõlkeabiprogrammid võimaldavad projektijuhtimist või pakuvad isegi tõlketuru platvormi (nt SmartCat).

Tõlkijatelt eeldatakse pidevat arengut

Konverentsil oli tõlkeabiprogrammide töötubasid kaks ja neist võeti osa kõige rohkem. Tõlkija üks olulisi omadusi on alati olnud lai silmaring ja suur enesearendamise soov, kuid nüüd peab tõlkija lisaks valdkonnateadmistele arendama ka tehnoloogilisi teadmisi ning kursis olema uute tõlketehnoloogiliste vahenditega, õppima uusi programme ja tööriistu ning välja töötama parimaid töömeetodeid. Tõlkija saab oma konkurentsivõime tõstmiseks ise päris palju ära teha. Töötoas, mis keskendus tööturule sisenevale tõlkijale, rõhutas töötoa läbiviija kirjaliku tõlke õppekava vilistlane ja nüüd Tiido ja Partnerid Keeleagentuuri tõlkija Siret Laasner, et tõlkija peab oskama tulevikku vaadata. Olles ise kogu selle tee läbi käinud, olid tema kogemused tõlkijatele väärt teadmistepagasiks. Konverentsi tagasiside näitas, et kõigist viiest töötoast (lisaks mainitutele veel korpuste loomine ja kasutamine, Euroopa Komisjoni tõlgete hindamine ja vead) said osalejad tõepoolest praktilist kasu ning sellises formaadis kokkusaamised on nii tõlkijate kui ka teiste tõlkimisprotsessis osalejate poolt edaspidigi väga oodatud.

Autor: Marju Taukar

Teemade kajastus põhineb nii tõlkekonverentsil, keeletehnoloogia konverentsil kui ka sel kevadel toimunud loengutel ja vestlustel. "Translating Europe" on Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi algatus, mille eesmärk on edendada koostööd kirjaliku tõlke valdkonnas tegutsejate vahel Euroopas. Algatuse raames toimub igal aasal Brüsselis Euroopa tõlkijate foorum "Translating Europe Forum", mida täienevad tõlketeemalised üritused liikmesriikides.

---

Vaata konverentsi kõiki pilte .