Jorma Laiapea: ole valmis mitu korda ümber õppima
6. veebruaril 2018 toimus Ӱ Ülikoolis ELU projekti raames haridusteemaline konverents “Kool läbi, mis nüüd?/ School’s out, now what?”. Eesmärk oli üheskoos mõtiskleda, mida tähendab enda arendamine kogu elu vältel. Kaasa lõid ja kogemusi jagasid tegijad teadusest, haridusest, ettevõtlusest, IT-st ja meelelahutusest. Ajasime ühe esinejaga enne konverentsi haridusteemadel põgusalt juttu.
TransferWise’i klienditeeninduse juht Jorma Laiapea, mida soovitad gümnaasiumit lõpetavale noorele?
Kuigi kooli lõpetades võib tunduda, et tuleb teha oma edasise elu olulisim otsus, ei ole see meie kiirelt arenevas maailmas kindlasti enam nii. Sinu tänane valik on parim siin ja praegu. Kui mõni valdkond sul südame kiiremini põksuma paneb, ongi see sinu jaoks sel hetkel õige. Kui parajasti ei tea, millist teeotsa valida, otsi uusi kogemusi, reisi, mine tööle – peaasi, et ei jääks tegevusetult mugavustsooni koduse nelja seina vahele. Esimene erialavalik on vaid üks paljudest valikutest elus, ega ole pikas perspektiivis olulisem kui järgnevad sammud ja valikud. Olen üsna veendunud, et paljusid ameteid, mida tänased koolilõpetajad 20–30 aasta pärast peavad, veel ei eksisteerigi. Nii et ole valmis mitu korda ümber õppima.
Kui suurt rolli mängib tänapäeva maailmas kooliharidus?
Olgugi et info on meist otsingusõna ja mõne hiirekliki kaugusel, ei taga see koheselt oskust analüüsida ja luua seoseid ning neid teadmisi rakendada. Kooliharidus peakski andma meile oskuse infot koguda, analüüsida, seoseid luua ja teadmisi rakendada. Koolis õpime ka eneseväljendust ja meeskonnatööd, mis on edu saavutamiseks hädavajalikud oskused. Süsteemsel teadmiste omandamisel, millega koolis tegeleme on väga oluline roll aju ja mälu treenimisel, nii et päris ilma luuletuste, valemite ja aastaarvudeta me veel mõnda aega hakkama ei saa.
Kuidas aidata ja suunata koolilõpetajaid eriala valikul?
Me valmistame end selleks ette juba oluliselt varem. Kogu gümnaasiumi jooksul. Kõik hobid, huvitegevused koolis ja väljaspool kooli, projektid kaasõpilastega jms aitavad sul leida huvipakkuvaid valdkondi, milles sa tugev oled. Mõtle võimalike valikute peale. Vii end teemaga paremini kurssi, loe raamatuid, võta mõni sissejuhatav kursus kas mõnes ülikoolis või online'is. Selliste kogemuste pealt tekib esmane tunnetus, kuhu suunas liikuda. Kindlasti tasub küsida tagasisidet oma õpetajatelt, juhendajatelt, vanematelt ja sõpradelt. Nad aitavad märgata tugevusi ja nõrkusi, ent lõpliku otsuse teed ikkagi ise.
Ülikoolikraad või praktilised kogemused?
Igaüks peab ise leidma oma viisi, kuidas alustada. Mõnele sobib rohkem süsteemne ja struktureeritud akadeemiline lähenemine, teine areneb ja õpib kiiremini läbi praktika. Ka siinkohal võiks mõelda oma varasemale kogemusele. Kuidas sa omandad uusi teadmisi? Kas enne uurid põhjalikult tausta või lööd kohe käed külge ja õpid rohkem katse-eksituse meetodil? Pikas perspektiivis on vaja mõlemat – ülikoolikraad praktika ja jätkuva enesetäiendamiseta kaotab kiirelt oma sära ning ainult praktilised kogemused, mil puudub teoreetiline baas, samuti väga kõrgele ja kaugele ei lennuta.
Kas oleksid oma eelnevas haridustees midagi teisiti teinud? Kui jah, siis mida?
Tegelen sellega, mis mulle meeldib ja pakub uusi väljakutseid. Järelikult olen teinud enda jaoks parimad valikud. Tagantjärele ei olegi mõtet keskenduda sellele, kas tehtud otsused on õiged või valed, muuta neid nagunii enam ei saa. Pigem vaatan, kuidas edasi areneda ja mida veel juurde õppida.
Lisaks Jorma Laiapeale astusid konverentsil veel üles “Rakett 69” finalist Gert Lees, koomik ja Comedy Estonia üks kaasasutajatest Stewart Johnson, Noored Kooli vilistlane ja TLÜ õppejõud Triin Ulla, Playtechi programmijuht Mari Vaiksaar, TÜ Rahvusvaheliste suhete magistrant David Hoffmann, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Marcus Ehasoo ning haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Meeli Murasov.
Teksti autorid: Greta Raidma (rekreatsioonikorraldus) ja Sven Valvere (riigiteadused)
