ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Erasmus+ programmiga Euroopa ülikoolides õppimas käinud üliõpilased peavad pärast välisõpingute lõppemist vastama Euroopa Komisjoni tagasisideküsitlusele. Osa tagasisideküsitluse tulemustest on kuvatud siin lehel.

Tagasiside 2018/2019. ja 2019/2020. õppeaasta kohta:

Kõige sagedasemad põhjused, miks välisõppesse minnakse, on:
•    välismaal elamine ja uute inimestega tutvumine;
•    uute ja teistsuguste õppeainete kuulamise/õppimise võimalus;
•    teise riigi kohta teadmiste saamine.

Parimate kandidaatide valimine 

Üliõpilastel paluti hinnata ka parimate kandidaatide väljavalimist TLÜ-s ning rahulolu koduülikooli pakutava toega. 2018/2019. õppeaastal leidis 74% üliõpilastest, et parimate kandidaatide väljavalimine on koduülikoolis läbipaistev ja aus, 24% ei osanud seda hinnata ning 2% arvates ei ole see TLÜ-s läbipaistev ja aus. 2019/2020. õppeaastal leidis 87% üliõpilastest, et parimate kandidaatide väljavalimine on koduülikoolis läbipaistev ja aus, 12% ei osanud seda hinnata ning 1% arvates ei ole see TLÜ-s läbipaistev ja aus. Koduülikooli pakutava administratiivse toega oli 95% üliõpilastest väga rahul või rahul. Akadeemilise nõustamise ja toega oli väga rahul või rahul 83% üliõpilastest.

Riigid, kus välisõppes õpiti

2018/2019. õppeaastal õppisid TLÃœ tudengid 22 riigis: Portugalis, Hispaanias, Saksamaal, Soomes, Hollandis, TÅ¡ehhis, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias, Türgis, Lätis, Kreekas, Austrias, Ungaris, Poolas, Iirimaal, Horvaatias, Belgias, Norras, Leedus ja Rootsis.  Ãœliõpilaste õppekeeleks oli põhiliselt inglise keel, aga ka hispaania saksa, prantsuse, soome, itaalia ja portugali. 69% üliõpilastest hindas oma keeleoskust pärast välismaal õppimist paremaks. 2019/2020. õppeaastal õppisid TLÃœ tudengid 19 riigis: Saksamaal, Hollandis, Hispaania, Itaalias, Soomes, TÅ¡ehhis, Poolas, Prantsusmaal, Inglismaal, Kreekas, Portugalis, Ungaris, Austrias, Norras, Taanis, Türgis, Bulgaarias, Islandil ja Rootsis.  Ãœliõpilaste õppekeeleks oli põhiliselt inglise keel, aga ka hispaania saksa, prantsuse, itaalia, kreeka jne.
Nii 2018/2019. kui ka 2019/2020. õppeaastal olid välisülikooli valimisel olid kõige tähtsamad kriteeriumid kõneldav keel, vastuvõttev linn ja kultuur, pakutavad õppeained/kursused ja vastuvõttev riik.

Üliõpilaste rahulolu õppekvaliteediga vastuvõtvas ülikoolis

Üliõpilastel paluti hinnata kursuste ja õpetamismeetodite kvaliteeti ning saadud õppimistuge.

2018/2020. õppeaastal hinnati kõige kõrgema hindega järgmisi ülikoole:

2019/2020. õppeaastal hinnati kõige kõrgema hindega järgmisi ülikoole:

Stipendium ja kulud

Ãœliõpilastel paluti hinnata, kui palju aitas Erasmus+ stipendium katta välismaal elamisega seotud kulusid. Peaaegu pooled üliõpilased vastasid nii 2018/2019. kui ka 2019/2020. õppeaastal, et antud stipendium kattis umbes 51-75% kulutustest. 

Üliõpilaste areng välisõppe jooksul

Erasmus+ perioodil õpiti paremini väärtustama erinevaid kultuure, oma õpinguid iseseisvalt planeerima ja läbi viima, rasketes või keerulistes olukordades lahendusi leidma, ideid arendama ja rakendama jne. 

Üliõpilased usuvad, et tänu Erasmus+ perioodile on nende võimalused saada uus või parem töökoht kasvanud. Üliõpilased vastasid, et pärast mobiilsuses osalemist oskavad nad paremini uute olukordadega kohaneda, nad on avameelsemad ja väljakutsete suhtes uudishimulikumad, tunnevad paremini oma tugevusi ja nõrkusi ning lisaks osatakse paremini teha koostööd inimestega, kel on teistsugune kultuuriline taust.

Üliõpilaste rahulolu Erasmus+ programmiga

2018/2019. õppeaastal oli 97% üliõpilastest Erasmus+ välisõppe kogemusega väga rahul või rahul. 2019/2020. õppeaastal oli 90% üliõpilastest Erasmus+ välisõppe kogemusega väga rahul või rahul. Kõik 2019/2020. õppeaastal välisõppes osalenud üliõpilased vastasid, et nad soovitaksid Erasmus+ vahetusõpingute kogemust teistele üliõpilastele. 

Rohkem infot Erasmus+ välisõpingute kohta Euroopas leiab siit.