ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Neljapäeval, 14. veebruaril kl 14 kaitseb TLÜ Ajaloo Instituudi
doktorant  Einar Värä oma doktoritööd „Kaubandussidemed Soome
suurvürstiriigi ja Eesti alade vahel aastail 1809–1865 / Trade
Connections Between the Great Duchy of Finland and Estonia in
1809–1865.“ Avalik kaitsmine toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ajaloo
Instituudi saalis, Rüütli tn 10.Väitekiri käsitleb Soome ja Eesti
vahelisi kaubandussidemeid aastatel 1809–1865, mil mõlemad maad kuulusid
Vene keisririigi koosseisu. Seetõttu on Soome suurvürstiriigi ja Eesti
alade vahelisi kaubandussidemeid käsitletud Vene–Soome kaubanduse
kontekstis. Vene keisririigi poolel olid Vene–Soome kaubanduse
seisukohast tähtsamateks suundadeks Peterburi, Tallinn ja Riia.
Väitekirjas on vaadeldud Soome–Eesti kaubandussidemeid erinevate
valdkondade lõikes, sh õiguslik raamistik, transpordi seisund, kaupade
vedu Soomest Eestisse, kaupade vedu Eesti sadamatest Soome, Eesti ja Soome
rannaelanike sidemed, salakaubandus. Vaadeldaval perioodil ületas kaupade
sissevedu Soomest Eestisse rahalise mahu ja kaupade nomenklatuuri poolest
kaupade väljavedu Eestist Soome. Soomest toimetati Eestisse nii
tööstuskaupu (metallitööstuse toodang, kangad, paber jne) kui ka
talurahva toodangut (eelkõige kala). Peamiseks Eesti sadamatest Soome
toimetatud kaubaartikliks oli aga vili. Mitme Eesti põhjarannikul asunud
tollipunkti ja vahetuskaubanduspunkti kaudu toimis ka vahetus- ehk
sõbrakaubandus.Põhjalikult on väitekirjas vaadeldud ka Krimmi sõja
mõju Eesti ja Soome vahelistele kaubandussidemetele. Üheks tähtsamaks
sõja põhjustatud muutuseks oli salakaubanduse elavnemine Soome lahe
põhja- ja lõunaranniku vahel, kusjuures sõja ajal said hoo sisse
eelkõige Eesti talupoegade salareisid Soome. Peamiseks Eestist salaja
veetud kaubaks muutus kohapeal toodetud alkohol, mille sissevedu Soome
suurvürstiriiki oli keelatud. Eesti viin, mis sai soomlastel nimeks Viron
Jussi, haaras Krimmi sõja järgsel ajal vaatamata võimude ja rannavalve
vastutegevusele märkimisväärse osa Soome viinaturust ning seda võib
nimetada 1920-ndate aastate piirituse salaveo buumi eelmänguks.
Alkoholiaktsiisi ja patendimaksu sisseseadmine Balti kubermangudes
1860-ndate aastete esimesel poolel tõstis märkimisväärselt Eestis
toodetud viina hinda ning muutis selle salaveo mõttetuks. Eesti viina
asemele hakkasid salakaubavedajad Soome tooma illegaalset alkoholi
Preisimaalt.Väitekirja lisas on esitatud ka Soome kaubandusvoliniku Gustaf
Fredrik Böningi eluloo lühiülevaade, mis on koostatud seni kasutamata
arhiivi- ja ajakirjandusmaterjalide alusel. Kaubandusvolinikud, kelle
ülesandeks oli Soome kaupmeeste, laevnike ning töösturite abistamine,
määrati 1830-ndate aastate teisel poolel Peterburi, ÌìÃÀÓ°ÊÓsse ja
Riiasse. Tammisaarist pärit Böning, kes oma 76 eluaastast 60 elas ja
tegutses ÌìÃÀÓ°ÊÓs, jättis Eesti–Soome suhete ajalukku ereda jälje,
kuid kuni viimase ajani polnud tema elu ja tegevus leidnud väärikat
kajastust ei Soome ega ka Eesti ajalookirjutistes. Käesolev uurimus
täidab ka selle lünga.Doktoritöö juhendaja on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli
vanemteadur Magnus Ilmjärv.Oponendid on Tartu Ãœlikooli dotsent  Enn
Küng ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vanemteadur Toomas Karjahärm.Doktoritöö on
kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.