ÌìÃÀÓ°ÊÓ

EVKURi teine avatud uste päev tõi kokku teadlased, õpetajad ja kogukonna

Kaheaastane eesti viipekeele (EVK) uurimisprojekt jõudis olulise etapi juurde: esimene uurimistöö faas lõppes ning seda tähistati EVKURi teisel avatud uste päeval 27. novembril ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Mare aatriumis. Sündmus tõi kokku kurdid kogukonnaliikmed, teadlased, õpetajad ja õppijad ning näitas, kuidas teadustöö, elukogemus ja kogukonnapõhine teadmine koos eesti viipekeele arengut toetavad.

Maret Õun andis elava ülevaate EVK ajaloost – Vändra ja Porkuni varasematest koolidest kuni tänaste mitmekeelsete õpikeskkondadeni. Vahur Laiapea mõtiskles kurtide hariduse varasemate arutelude ja Eestis kakskeelse klassi loomise üle, mis kujunes tihedas koostöös teadlaste ja õpetajatega. Seejärel sidusid EVKURi liikmed need ajaloolised tähelepanekud projektis toimuvate uurimissuundadega.

Ettekanded ja arutelud rõhutasid ühtviisi keeleuurimise, süstemaatilise dokumenteerimise, pikaajaliste ja ligipääsetavate digiresursside tähtsust ning õpetamise, õppimise ja hindamise raamistikke. Eesti Kurtide Liidu president Sirle Papp rõhutas, et see töö ei ole ainult akadeemiline – see on otseselt seotud kurtide keeleliste ja inimõiguste rakendamisega Eestis.

EVKURi meeskond jagas oma tulemusi ja tähelepanekuid lühiettekannete ja posterettekannete kaudu. Need tutvustasid viimaseid edusamme uurimismeetodites ja -tulemustes: uusi teadmisi EVK grammatikast, sotsiolingvistilisi mustreid eri paigus üle Eesti ning CEFR-il põhinevaid lähenemisi EVK õpetamisele, õppimisele ja hindamisele. Posterid tõid esile ka laieneva ligipääsetavate digiresursside ja tööriistade ökosüsteemi. Tööle annavad toetust eelretsenseeritud artiklid ja konverentsiettekanded, tehnilised aruanded ning soovitused, mis on avaldatud EVK-s, eesti ja inglise keeles. EVKURi tegevusi on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.

Sündmus lõppes sõnumiga, mis on EVKURi keskmes: viipekeele tunnustamisest üksi ei piisa. Tunnustamine muutub tegelikuks siis, kui seda toetavad teadusuuringud, kogukonna kogemus ja avalikkuse teadlikkus. EVK on oluline osa Eesti keelelis-kultuurilisest pärandist ning Euroopa keelelisest ja kultuurilisest mitmekesisusest. Keele uurimistöö tugevdamine tugevdab omakorda Eesti demokraatiat, tagades ligipääsetavuse ja väärtustades kurtide teadmisi.