Eesti uuringud
Eesti uuringud on ainulaadne magistriõppekava maailmas, kus on võimalik õppida eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja ühiskondlik-poliitilisi teemasid inglise keeles.
Eesti uuringute õppekava annab laiapõhjalise ja erialadevahelise hariduse ning oskuse näha nii Eesti eripära kui ka seoseid laiema maailmaga. Eesti uuringud on Eesti riigi omamoodi esindusõppekava, mille eesmärk on pakkuda akadeemilist haridust kõigile, kes tunnevad süvendatud huvi Eesti vastu.
Magistrikava sobib nii neile, kellel on vaid põgusad teadmised Eestist, kui ka tõsistele Eesti-huvilistele, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi täiendada.
Ootame ennekõike õppima eesti keelest, kultuurist, ajaloost ja ühiskonnast huvitunud üliõpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel. See õppekava on sinu jaoks, kui oled õppinud mõnes maailma ülikoolis eesti keelt ja kultuuri, tunned huvi eesti kultuuri, ajaloo ja ühiskonna vastu, aga su eesti keel ei ole veel nii tugev, et võiksid õppida eestikeelsel õppekaval. Eesti uuringud võimaldab sul süvendada teadmisi Eestist ja arendada oma keeleoskust.
See õppekava on ka sinu jaoks, kui sul on haridus mõnel muul erialal, kuid tunned huvi Eesti vastu, tahad teada, kuidas toimib siinne ühiskond, mis on erilist eesti kultuuris ja soovid omandada kesktasemel eesti keele oskuse.
Eesti uuringud sobib sulle, kui sind huvitab eesti kirjandus, kui sul on olemas ka mõningane eesti keele oskus ning soovid tegeleda edasises elus eesti kirjanduse tõlkimisega oma emakeelde.
Miks tulla meile õppima?
- Eesti uuringute õppekava pakub teadmisi eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna, poliitika, aja- ja kultuuriloo kohta, samuti eesti keele õpinguid ja ilukirjanduse tõlkimisoskusi.
- Kuskil mujal maailmas ei ole võimalik Eesti kohta saada teadmisi niivõrd põhjalikult kui Eestis parimatelt spetsialistidelt.
- Õpingute jooksul on võimalik arendada oma eesti keele oskust. Õppekava lõpetamise tingimuseks on eesti keele oskus B1-tasemel, kuid kõrgema tasemega alustanutel on võimalus õpingute jooksul oma keeletaset veelgi tõsta.
- Õpingute lõpul antav magistrikraad tagab, et kõik lõpetajad saavad vajalikud akadeemilised pädevused eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonna alal. Õpitut saab kasutada oma erialases töös nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Lisa tee Eesti juurte juurde
Siin on lugu Lisast, Ameerika eestlasest ja kogenud ajakirjanikust, kes õpib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis Eesti uuringute magistriõppes. Ta on dokumenteerinud Eesti iseseisvuse taastamist ja töötab hetkel Vabamu Muuseumis konsultandina. Lisa eesmärk on süvendada sidet oma esivanemate kodumaaga ja aidata säilitada Eesti ajalugu. LOE LISAKS
Õppekava ja -ained
Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾i kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õ±è±è±ð±¹´Ç°ù³¾: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
-
Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ning kirjutada ja kaitsta magistritöö.
Olulised eriala- ja üldained
Õpingute jooksul läbitakse Eesti uuringute kohustuslikus alusmoodulis ained sissejuhatus Eesti uuringutesse, Eesti maatundmine, Eesti nüüdiskultuur, keel ja ühiskond, Eesti poliitika ja ühiskond.
Valikainetena on võimalik valida erinevaid Eesti uuringutega seotud aineid, nagu ajalugu ja mälu, Eesti ühiskonna nüüdisprobleeme, rahvuslus ja rahvusteülene ajalugu, Eesti kirjandus, ilukirjanduse tõlkimine.
Aines erialane uurimisprojekt seotakse õpitu praktikaga. Kõik üliõpilased läbivad ka magistriseminari.
Õpingute jooksul on võimalik arendada eesti keele oskust. Õppekava lõpetamise tingimuseks on eesti keele oskus B1-tasemel, kuid kõrgema tasemega alustanutel on võimalus õpingute jooksul oma keeletaset veelgi tõsta.
Ilukirjanduse tõlkimisele spetsialiseerunud üliõpilastel on õpingute jooksul võimalik arendada praktilisi tõlkijaoskusi. Nende magistritöö üheks osaks on ilukirjandusliku teose tõlge.
Erialaaineid toetab&²Ô²ú²õ±è;ü±ô»å²¹¾±²Ô±ð kultuurianalüüsi võtmemõisted ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.
Õ±è±è±ð°ì±ð²õ°ì°ì´Ç²Ô»å
- Eesti uuringute õppekava üliõpilastel on võimalik kandideerida erinevatele stipendiumitele, mida pakuvad ja . Eesti kirjanduse tõlkimise suuna valinud tudengid saavad kandideerida stipendiumitele.
- Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmiga mõnda Euroopa ülikooli.
- Ãœliõpilased on väga oodatud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Kirjanike Maja , mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÃœHI saal“. Kõik huvilised on oodatud ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ Kirjanike Maja raamatuesitlustele, kirjandusfestivalile HeadRead ja teistele kultuuriüritustele.
- Eesti uuringute magistrikava teeb koostööd , , ja välisülikoolide eesti keele õpetajate võrgustikuga.
- Eriala omandamist toetab hästi välja arenenud ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid. Lisaks õpperaamatukogule saavad üliõpilased kasutada ka ülikooli akadeemilist raamatukogu.
- ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å
Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu Ãœlikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu Ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust. Ta valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.
Piret Viires meedias:
- Sirp (5.01) . Piret Viires räägib lähemalt digitaalsest kirjandusest.
- Piret Viirese minutiloeng
Marek Tamm on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo tenuuriprofessor. Ta on TLÃœ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees ning Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on lõpetanud Tartu Ãœlikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.
Marek Tamm meedias:
- , Päevaleht (4.06.2017)
- Kuula Marek Tamme lühiloenguid "" ja ""
Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.
Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.
Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.
Anna Verschik meedias:
- Anna Verschik oli (28.02.2017) saatekülaline.
- Kuula Anna Verschiku miniloengut ""
Tõnis Saarts on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli võrdleva poliitika dotsent. Ta on õppinud poliitikateadusi ja sotsioloogiat ning tegelenud võrdleva poliitika, poliitika sotsioloogia ja teatud määral ka sotsiaalajaloo temaatikatega. Tema uurimishuvid on peamiselt olnud seotud erakondadega, erakonnasüsteemidega, erakondade ja ühiskonna suhetega, sotsiaalsete lõhedega ja valimistega. Lisaks sellele on ta tegelenud demokratiseerumisprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopas, keskendudes just Balti riikidele võrdlevas perspektiivis. Ta hoiab end kursus tänaste demokraatia arengutega tegeledes ka näiteks populismi ja demokraatia uute väljakutsete temaatikatega. Lisaks on ta olnud huvitatud ajaloolise sotsioloogia temaatikatest, teemades, mis jäävad ajaloo, sotsioloogia ja riigiteaduste piirimaile. Saarts on aktiivne arvamusliider ka Eesti avalikus sfääris, kommenteerides Eesti poliitilisi arenguid ja kirjutades arvamuslugusid. Ta on olnud külalisõppejõud Viini Ãœlikoolis ja avaldanud teadusartikleid ajakirjades European Societies, East European Politics, jt.
- Kuula Tõnis Saartsi lühiloenguid "" ja ""
Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontovil on magistrikraad romaani keeltes ja tõlketeoorias ning doktorikraad kultuuriuuringutes ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool, 2021). Tema doktoriväitekiri uuris tõlkepoeetikat, et kirjeldada ja kontseptualiseerida sellist lähenemist luule tõlkimisele, mis asetab niihästi luuletaja kui ka tõlkija tegevuse ühte ja samasse loomingulisse kontiinumisse. Tema akadeemilisteks huvideks on kultuuriuuringud, peamiselt inglisekeelsetes kirjandustes, tõlkimise teooria ja praktika, luule ja suulise traditsiooni poeetika, kognitiivsed kirjandusuuringud ja loominguteooria. Ta on õpetanud kirjandusanalüüsi, võrdlevat poeetikat, iiri kirjandust ja kultuuri ning akadeemilist kirjutamist inglise keeles. Ta on koolitanud ilukirjanduse tõlkijaid (koostöös Eesti Kirjanduse Keskusega) ja Cambridge'i eksami suulisi eksamineerijaid. Ta tõlgib eesti luulet kirjastamiseks ja esinemiseks. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni liige.
Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika, tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades.
Loe Miriami luuletust .
Lauri Linaks õpetab kultuuriteooriat, semiootikat ja teisi nende valdkondadega seotud aineid. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppe. Teadustöös tegelen semiootika teooriaga, uurin kultuuri, mõtlemise ja tunnetuse suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad mind kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü³Ù¾±²Ô²µ¾±³¾³Ü²õ±ð»å
- Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
- Kandidaadil peab olema inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt .
- Vastuvõtulävend on 70 palli.
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ koosneb kirjalikust ja suulisest osast.
- Kirjalikult esitatakse motivatsioonikiri (1 lk), kus põhjendatakse oma erialavalikut, koos sisseastumisdokumentidega -i keskkonnas.
- Suuline osa on vestlus, mille toimumise kellaaeg ja koht teatatakse kandidaadile enne eksamit e-posti teel. Vastuvõtuperioodil kohapeal toimuva vestluse aega muuta ei saa.
- Ãœliõpilaskandidaadid, kes soovivad spetsialiseeruda eesti kirjanduse tõlkimise erialale, peavad esitama lisaks eelnevale ka ³Ùõ±ô°ì±ð°ì²¹³Ù°ì±ð²Ô»å¾± eesti keelest oma emakeelde koos eestikeelse originaaliga (2 lk).
³Õ²¹²õ³Ù³Ü±¹Ãµ³Ù³Ü±ð°ì²õ²¹³¾ite ajakava
Eesti kirjanduse tõlkimise suuna puhul puhul kirjalik osa 40% (40 punkti, minimaalne nõutav 28 punkti), tõlge 15% (15 punkti, minimaalne nõutav 10,5 punkti) ja suuline osa 45% (45 punkti, minimaalne nõutav 31,5 punkti)..
Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoni liikmed kandidaate esitatud materjalide alusel individuaalselt, sisestades oma punktid tabelisse, mis kalkuleerib kandidaadi keskmised punktid. Keskmiste alusel otsustatakse kandidaadi vestlusele kutsumine / mittekutsumine. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu, kuid punktid igale kandidaadile sisestab komisjoni liige tabelisse individuaalselt ja see kalkuleerib kandidaatide keskmise tulemuse ja summaarse lõpptulemuse. Juhul kui kandidaat on esitanud tõlkenäidise, arutab komisjon seda omavahel vestluse järel ja enne punktide tabelisse sisestamist.
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Õppekava lõpetanud üliõpilane on heade teadmistega eesti keele, kultuuri, ajaloo ja ühiskonna asjatundja, kes oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Need teadmised annavad võimaluse töötada oma asukohamaal või Eestis kultuuri-, majandus- ja ärisidemete valdkonnas, diplomaatilisel tööl, kultuuriekspordi ja loomemajanduse vallas. Õppekava lõpetanul on samuti eeldused asuda tööle eesti kirjanduse tõlkijana võõrkeeltesse.
·¡»å²¹²õ¾±Ãµ±è±è¾±³¾¾±²õ±¹Ãµ¾±³¾²¹±ô³Ü²õ±ð»å
Eesti uuringute magistrikava lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kultuuride uuringute doktorikaval.
Sarnased erialad
Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria
Humanitaarteaduste instituut
Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!
Kirjandusteadus
Humanitaarteaduste instituut
Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.
Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja
Humanitaarteaduste instituut
Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala annab sulle oskuse oma emakeelt ja kultuuri uutmoodi mõtestada ning eesti keelt ja kultuuri teise keele ja kultuuri esindajale õpetada.
Rahvusvahelised suhted
Ãœhiskonnateaduste instituut
Kas olete huvitatud rahvusvahelisest julgeolekust ja muutuvast maailmakorrast? Siis on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rahvusvahelised suhted teie jaoks! Rahvusvaheliste suhete programm vaatleb tänapäevaseid julgeolekuprobleeme globaalsest IR-vaatest. See analüüsib kriitiliselt maailmapoliitikas toimuvaid muutusi.